Skisofreenia algpõhjused said selgemaks

Marina Lohk
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Skisofreenia segab elu.
Skisofreenia segab elu. Foto: Panther Media

Skisofreenia on üks mõistatuslikumaid psüühikahäireid, ent rühm teadlasi tuvastas nüüd hiiri uurides geenialleeli, mis seostub kolme skisofreeniat põdevate inimeste aju iseärasusega.

Il Hwan Kimi töörühm keskendus geenile Arp2/3, mille eemaldamisel hiirte genotüübist tekkis hiirtel emotsionaalne erutusseisund, probleemid lühi- ja pikaajalise mäluga ning psühhoosi tundemärgid, kirjutab ERRi teadusportaal.

Samal ajal on teadlased täheldanud skisofreeniat põdevate patsientide ajudes kolme iseärasust, millel pole omavahel silmanähtavat seost: otsmikusagara moodustavatel närvirakkudel on vähem närvijätkeid, samal ajal on need närvirakud ebaharilikult aktiivsed ning aju juttkehas on tavapärasest rohkem dopamiini.

Teadlased märkasid hiirte puhul, et nende aju kompenseeris Arp 2/3 rivist välja löömisega kaasnenud närvijätkete vähenemist ja kärbumist täiendavate ühenduste loomisega, mis tõi omakorda kaasa erutus- ja pidurdusmehhanismide tasakaalu kadumise ning suurema hulga dopamiini vallandumise aju juttkehas.

Kui mitmed tänapäeval skisofreenia sümptomite leevendamiseks kasutatavad ravimid vähendavad ajus leiduva dopamiini hulka, siis antud töö vihjab, et seda kasutades ravitakse põhjuste asemel pigem tagajärgi.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles