Üleriiklikus meedias sel nädalal tähelepanu saanud e-perearstikeskuse demoversioon Saaremaa perearstide hulgas elevust ei tekitanud.
Perearstid neti teel ravimisest ei vaimustu
13. mai 2015, 06:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tegu on Tallinna Järveotsa perearstikeskuse juhataja ja perearstide seltsi esimehe Diana Ingeraineni ammuse unistusega patsiendi ja arsti suhtlusvõrgustikust, mis viib osa visiite arstikabinetist veebi, kirjutab Saarte Hääl.
Kuressaare perearstikeskuse perearsti Eve Nurmekivi sõnul on see tänapäeva IT-ajastul kindlasti üks võimalus, aga samas rõhutas ta, et vahetu suhtlemine patsiendiga ei tohiks kuskile kaduda.
Arvestades perearstide põuda Saaremaal, on see tulevikus kindlasti teema, mille üle arutleda, kuid perearstid leiavad siiski, et patsientuur on maakonniti tahes-tahtmata erinev ja maapiirkonnas ei ole inimestel sageli võimalust e-teenuseid kasutada.
«Selline süsteem eeldab, et inimesel on olemas arvuti, internetiühendus ja ka oskused selle kasutamiseks,» rõhutas Nurmekivi, lisades, et Saaremaal on praegu väga hästi näha, mis toimub näiteks autojuhitõenditega, kus on vaja digitaalselt täita tervisedeklaratsioon – paljud ei saa sellega hakkama või puudub neil selleks võimalus.
Valjala perearstikeskuse perearst Merike Rüütel toonitas lisaks säärase teenuse puudusena maapiirkondades tihtipeale tõrkuvat internetiühendust.
«Mulle väga meeldivad uued IT-lahendused, aga arvan, et me ei tohiks nendega ka päris hulluks minna, mingi inimlik faktor peab ikka jääma,» võttis Eve Nurmekivi kokku oma seisukoha uue võimaliku e-teenuse kohta.
MTÜ Orissaare Tugikeskus juht Maaja Vabrit oli teemaga kursis, kuid kahtles teenuse kasulikkuses just eakate osas. «Kui mina ütlen eakate seisukohast vaadates, siis on see asi mõttetu, kinnitas Vabrit, lisades, et enamik eakatest ei kasuta e-teenuseid ja siis tuleb neil hakata otsima laste või lastelaste abi. Samuti tõi Vabrit välja, et vanainimene vajab rohkem isiklikku kontakti kui noored, kes niikuinii pidevalt suhtlevad.