Mõned suitsetajad ei suuda oma pahest loobuda ka siis, kui appi tuleb nikotiiniasendusravi ja teised meetmed. Põhja-Carolinas asuva Duke’i ülikooli meditsiinikooli teadlased leidsid, et põhjus peitub inimese ajus.
Miks on suitsetamisest nii raske loobuda?
14. mai 2015, 17:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ajakirjas Neuropsychopharmacology avaldatud uuring näitas, et suitsetajatel, kel läks oma pahest loobumine õnneks, oli isude ja motoorikaga seotud ajupiirkondade vahel parem ühendus kui neil, kes üritasid suitsetamist maha jätta, kuid ebaõnnestusid selles, kirjutab Medical News Today.
Duke’i ülikooli meditsiinikooli dotsent Meredith Addicott märkis, et uuringu tulemused viitavad sellele, et parem ühendus nende ajupiirkondade vahel võib soodustada suitsetamisest loobumise edukust.
Kuigi USAs on viimastel aastatel suitsetamise esinemissagedus vähenenud, on tervelt 17,8 protsenti täiskasvanutest ja ligi kümme protsenti noortest ikkagi suitsetajad.
Samas õnnestub Ameerika vähiühingu andmetel suitsetamisest loobumine vaid neljal kuni seitsmel protsendil neist, kes oma pahest vabaneda püüavad. Nende hulgast, kes kasutavad suitsetamise mahajätmisel nikotiiniasendusravi, käitumuslikku teraapiat või ravimit, õnnestub vähemalt kuue kuu jooksul suitsetamisest hoiduda umbes veerandil ehk 25 protsendil.
Oma uuringu raames tahtis Addicott välja selgitada, kas suitsetamisest loobumise raskustele on olemas mingi neuroloogiline seletus.
Teadlased kasutasid magnetresonantsuuringut, et analüüsida 85 suitsetaja ajuaktiivsust ühe kuu jooksul enne seda, kui nad proovisid suitsetamist maha jätta. Seejärel jälgisid teadlased oma vaatlusaluste edukust suitsetamisest loobumisel kümne nädala jooksul. Selgus, et 44 suitsetajal õnnestus oma pahest loobuda ja 41 suitsetajat pöördus selle juurde tagasi.
Vaadates varasemalt tehtud ajuskaneeringuid leidsid teadlased, et suitsetamisest edukalt loobunutel oli ihasid ja isusid kontrolliva ajupiirkonna (insula) ning motoorika ja puudutuste eest vastutava ajupiirkonna (somatosensoorse korteksi) vahel suurem sünkroonsus kui ebaõnnestunud suitsetajatel.
«Lihtsalt öeldes saadab insula sõnumeid teistele ajupiirkondadele, mis siis teevad otsuse selle kohta, kas teha üks suits või mitte,» selgitas Addicott.
Teadlased märkisid, et arvukad suitsetamisest loobumist käsitlevad uuringud on vaadelnud insula rolli selles ning tuvastanud, et see ajupiirkond aktiveerub siis, kui suitsetajal tekib suitsuisu. Samuti on uuringud näidanud, et insula kahjustus vähendab suitsuisu.
Uuringu teine autor, Duke’i ülikooli dotsent Joseph McLernon ütles, et ilmselgelt tuleks töötada suitsetamisest loobumise sekkumismeetodite kallal, mis mõjutaks insula talitlust.