Digiregistratuur pole suurhaigla patsientide seas kuigi menukas

Marina Lohk
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lääne-Tallinna keskhaigla.
Lääne-Tallinna keskhaigla. Foto: Peeter Langovits

Lääne-Tallinna keskhaiglas (LTKH) ei ole digiregistratuur patsientide seas kuigi menukas – selle kaudu tehakse vaid neli-viis protsenti kõikidest broneeringutest.

Haigla kommunikatsioonijuht Liisa Suba rääkis Meditsiiniuudistele, et ilmselt on digiregistratuuri vähese populaarsuse põhjus selles, et suur osa patsientidest on pigem vanemad inimesed, kes ei ole arvuti kasutamisega sina peal.

«Vanemad patsiendid registreerivad end vastuvõtule pigem telefoni teel või polikliiniku või tervisekeskuse registratuuris kohapeal.»

Samas näitab haigla statistika, et igal aastal kasutatakse digiregistratuuri järjest rohkem. «Kõige populaarsemad erialad, kuhu end digiregistratuuris kirja pannakse, on need erialad, mis ei nõua saatekirja: günekoloogia (naistearst), dermatoveneroloogia (nahaarst), stomatoloogia (hambaarst).»

Suba tõi välja, et digiregistratuuris arsti juurde aja broneerimine võib kaasa tuua ka mõningaid probleeme, mis telefoni teel või kohapeal broneerides oleksid lihtsasti välditavad.

«Näiteks juhtub sageli seda, et internetis aja broneerinud patsiendil ei ole eriarstile pääsemiseks saatekirja – telefoni teel küsib kõnekeskuse töötaja patsiendilt saatekirja olemasolu aga korduvalt üle.»

Lisaks töötavad haiglas mõned arstid, kes võtavad vastu ainult lapsi, kuid inimesel võib see märkamata jääda ning vahel võib täiskasvanud patsient end näiteks lasteneuroloogi juurde kirja panna.

Suba lisas, et alates selle aasta algusest saab digiregistratuuris maksta ka visiiditasu, kuid seda ei pea tegema. Internetis aja broneerinud patsient saab visiiditasu maksta jätkuvalt ka registratuuris, kui tuleb vastuvõtule.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles