Uus uuring näitas, et päris palju kasu, sealhulgas kehakaalule, võib tõusta sellest, kui jälgida, millal sa sööd, muutmata seejuures toidusedelit või toidukoguseid.
Lihtne trikk, mis võib aidata kaalust alla võtta
20. mai 2015, 18:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ehkki selle kohta on veel vaja põhjalikumat uuringut, viitavad nii inimeste kui hiirtega läbi viidud katsed, et kui süüa iga päev rangelt 8- kuni 12-tunnise ajavahemiku jooksul, muutub ainevahetus geneetilisel tasemel ning selle tulemusena alaneb nii vere suhkrutase kui ka kehakaal hoolimata sellest, kui päeva jooksul toiduga saadud kaloraaž jääb samaks, kirjutab Web MD.
Teadlaste sõnul võib neist muutustest piisata, et alaneks ka vähi, südamehaiguste, diabeedi ja dementsuse risk.
Viimane uuring ajaliselt piiratud söömise (time-restricted eating) kohta vaatles söögikordade ajastuse ja vere suhkrutaseme regulatsiooni vahelist seost enam kui 2200 naise puhul. Vaatlusaluste keskmine vanus oli 47 ning keskmine kehamassiindeks 28, mis tähendab, et tegemist oli ülekaalulistega.
Kehv vere suhkrutaseme regulatsioon on muu hulgas diabeedi ja vähi riskifaktoriks. Veresuhkur, mis kõigub tugevalt enne ja pärast söömist, näitab, et organism ei ole insuliini suhtes väga tundlik. Insuliin on hormoon, mis annab rakkudele märku, et nad ammutaks toidust energiat ehk kaloreid. See tähendab, et kõhunääre peab eritama rohkem insuliini, et veresuhkur pääseks rakkudesse. Kuid probleem seisneb selles, et lisainsuliin ei mõjuta pelgalt vere suhkrutaset. See soodustab ka rakkude, sealhulgas vähirakkude kasvu. Ning mida aeg edasi, seda raskem on kehal hakkama saada üha suureneva nõudlusega insuliini järele. Kui piir on käes, tõuseb vere suhkrutase ohtlikult kõrgele, vallandades diabeedi.
Uuringus osalenud naised andsid teada, mida ja mis kell nad sõid ning neilt võeti ka vereproove. Teadlased nägid, kui kõrgele nende vere suhkrutase pärast sööki tõusis ning kui stabiilne see tas oli olnud varasema kahe kuni kolme kuu jooksul. Umbes pool vaatlusalustest naistest teatas, et ei söö ega joo midagi vähemalt 12 tunni jooksul igas ööpäevas – näiteks kella kuuest õhtul kella kuueni hommikul. Ülejäänud pool paastus vähem kui 12 tundi ööpäevas, süües nii hilja õhtul kui ka varahommikul.
«Me leidsime, et naistel, kes paastusid öösiti kauem, oli parem vere suhkrutaseme regulatsioon kui neil, kes ei paastunud nii kaua. Seejuures ei sõltunud see teistest söömisharjumustest nagu sellest, kui suure kalorsusega toitu nad sõit,» ütles uuringu autor Catherine Marinac San Diego California ülikoolist.
Sarnast tendentsi täheldasid teadlased ka loomkatsetes.
Satchin Panda California Salk instituudist võttis katsealusteks hiired, kellel on samad geenid ehk siis kes on sisuliselt nagu ühemunaksikud. Nad andis mõnedele neist tavalist hiirte toitu ning ülejäänutele kõrge rasvasisaldusega toitu. Mõlemas grupis lubati osadel hiirtel süüa millal iganes nad seda tahtsid, samas kui teised said ligipääsu toidule iga päev vaid kaheksa tunni jooksul.
Hiired, kellele anti tavalist toitu, sõid öösel, mil hiired ongi loomulikult ärkvel. Kuid kõrge rasvasisaldusega toitu saanud hiired hakkasid sööma ka päevasel ajal ning teadlastele tundus, et nad olid kaotanud võime tunda toidust rahuldust. Nad läksid kiiresti paksuks ning oli näha, et neid ohustab peagi diabeet.
Ent see osa hiirtest, kellel ei lastud vabalt valitud ajal süüa, ei läinud hoolimata rasvasest toidust paksuks. See on märkimisväärne vahe, ütles Panda, kui võtta arvesse, et nad said toidust kokkuvõttes sama palju kaloreid nagu teised hiired ning said need kalorid kõrge rasvasisaldusega toidust.
Ta kordas oma katset erineva kõrge rasva- või kõrge suhkrusisaldusega toiduga ning iga kord olid tulemused ühesugused. Kui hiirte söömine oli ajaliselt piiratud, ei võtnud nad kaalus juurde.
Panda sõnul tundub, et ajaline piirang töötab nagu lüliti, mis parandab vere suhkrutaseme regulatsiooni ja alandab põletikku.
Ent kahjuks ei ole hiired siiski inimesed ja inimeste puhul on täpselt sama tulemust saavutada veidi keerulisem. Esiteks söövad hiired laborikatsete käigus iga kord täpselt ühesugust toitu, samas kui inimesed söövad päeva jooksul erinevaid asju.
Aastal 2012 palusid Brigham Young ülikooli teadlased 29l tervel noorel mehel jätta oma toidusedel muutmata, kuid piirata söömist ajaliselt. Kahe nädala jooksul ei söönud nad kella seitsme vahel õhtul ja kuue vahel hommikul ning järgmise kahe nädala jooksul sõid jälle nii nagu tavaliselt.
Ajaliselt piiratud söömise perioodil võtsid nad keskmiselt 0,45 kg kaalust alla, kuid samas sõid nad neil päevil ka umbes 200 kilokalori võrra vähem kui siis, kui võisid süüa, millal iganes soovisid. Nii oli teadlastel raske kindlaks teha, kas kaalulangus tuli õhtuse söömise ajalise piiramise arvelt või sellest, et söödi reaalselt vähem kaloreid.