Veebiavarustest ravimeid tellides tasub olla ettevaatlik, sest pea pooled neist on võltsingud, kusjuures aina enam selliseid ravimeid tuleb Venemaalt.
Võltsravimid võtavad võimust
31. mai 2015, 16:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimane kord, lahkudes neuroloogi juures koos retseptiga, soovitas arst hoolikalt valida apteeki, sest turg on täis võltsravimeid, kirjutab Moskvas elav Fiona Clark Deutsche Welles. Talle meenus juhtum kolleegi diabeetikust mehega, kes teel tööle madala veresuhkru taseme tõttu langes koomasse. Mees oli end küll süstinud, kuid glükoosisüstal ei töötanud korralikult.
Ei ole täpselt teada, kui paljud Venemaal müüdavad ravimid on tegelikult võltsingud. Ametlikel andmetel on neid kolm kuni neli protsenti, kuid juhuvaliku ostud on näidanud, et tegelikult võib võltsravimite osakaal olla kuni 27 protsenti.
Kuigi musta turu osakaal pole selge, on tegu siiski tulusa äriga. Suurimad võltsravimite tootjad on Hiina, India, Ladina-Ameerika riigid ja Venemaa. Kui Hiina ja India varustavad kogu maailma, siis Venemaalt pärit võltsravimid liiguvad peamiselt Ida-Euroopa turule.
Tuntud ravimitootja Pfizeri ravimiohutuse eest vastutava John Clarki sõnul on olukord tänu veebimüügile aga muutumas. «Ma usun, et Venemaal ja Ida-Euroopas tegutseb palju veebipoode. Me teeme palju tööd nende tuvastamiseks ja koostöös kohalike võimudega õnnestub mõnikord neid ka sulgeda või nende maksesüsteemi häirida, kuid see ei ole Ida-Euroopas lihtne, eriti kui pangad ei ole väga koostööaltid,» rääkis ta. Veebiapteegist ostes on inimesel raske aru saada, kas tegu on ehtsa või järele tehtud ravimiga. «Juba ajalooliselt tehakse venemaal head tööd pakendamisel ja on väga raske öelda, kas tegu on ehtsa kaubaga,» rääkis Clarke. Kusjuures võltsravimid võivad välja näha kui ehtsad.
Teine asi, mis lisaks heale teenimisvõimalusele teeb ravimivõltsingud atraktiivseks, on kerged karistused – mõnel juhul on selleks trahv või lühiajaline vangistus.
Maailma terviseorganisatsiooni andmetel sureb aastas umbes miljon inimest võltsravimite tarvitamise tagajärjel. Enamasti Aafrikas, kus liiguvad võltsitud malaariavastased ravimid. Kuigi raportite kohaselt on ravimitest leitud erinevaid mürgiseid aineid alates põrandavahast kuni antifriisini välja, on libaravimid enamasti ohutud. Sageli sisaldavad nad kas liiga vähe toimeainet, näiteks on osa sellest asendatud küpsetuspulbriga. Kuna sageli ei ole neis üldse toimeainet või on seda lubatust vähem, siis ei paku need piisavalt kergendust vaevuste vastu või ei ravi üldse, kuid inimesed ei saa aru, et midagi on valesti, arvates, et tegu on nende organismi eripäraga.
Tuntud ravimifirma Bayer tegi avalduse, et Venemaa täitevvõim ei suhtu võltsravimite probleemidesse tõsiselt, lisades, et kui asjale tähelepanu juhitakse, siis ollakse koostööaltid. Ravimifirma STADA CIS rahvusvaheliste suhete juhi Ivan Gluškovi sõnul on Venemaa seadused nõrgad. Kuigi Venemaa kirjutas alla Euroopa Nõukogu vastavale lepingule, et tugevdada võitlust võltsravimitega, ei ole uusi seadusi vastu võetud. Samas on määratud ka karme karistusi. 2012. aastal tabati reidi ajal Rostovis 700 000 pakki võltsvähiravimeid, mille väärtus küündis 12 miljonit eurot. Nendega äritsenud jõugu juhtidele määratai karistuseks 5-12 aastat vangistust.
Ka võltsravimite tootjad laiendavad oma haaret, enam ei tehta järele ainult n-ö müügihitte nagu Viagra või kolesterooliravim Lipitor, vaid 100 eri tüüpi ravimeid, sh kõrgvererõhutõve, südameravimeid, valguvaigisteid, põletikuvastaseid ja gripiravimeid. Ja mida enam tegutseb veebipoode, seda parem libaravimite tegijatele. WHO andmetel on pooled veebipoodides pakutavad ravimid võltsingud.
«Me peame nõustuma WHOga. On hästi teada, et veebikuritegusid on raske uurida ja see teeb online-kaubanduse petturite jaoks suurepäraseks tööriistaks,» teatas Bayer. Ravimitootja väitel on oodata mitte ainult tuntud ravimite võltsingute kasvu, aga ka n-ö imepillide (mis ravivad näiteks aidsi või vähki) laiemat levikut ja see on reaalne oht patsientide tervisele.