Võrreldes viie aasta taguse ajaga on Eesti teismeliste hinnang oma tervisele paranenud, samuti alustatakse alkoholi pruukimise ja suitsetamisega järjest hilisemas vanuses.
Eesti koolilapsed haaravad järjest vähem alkoholi ja suitsu järele
2. juuni 2015, 12:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tervise Arengu Instituudi täna avaldatud kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu järgi on Eesti 11-15-aastaste õpilaste enesehinnanguline tervis mõne protsendipunkti võrra paranenud, teatab instituut.
Võrreldes 2010. aasta uuringut mullu läbi viidud uuringuga, on poisid pisut rohkem rahul, samas on viie protsendipunkti võrra suurenenud depressiivsete meeleolude esinemine, see avaldus enam tüdrukutel. Olulisi positiivseid muutusi on aga ka Eesti teismeliste terviskäitumises.
Uuringu koordinaatori, Tervise Arengu Instituudi vanemteadur Katrin Aasvee sõnul on märgatav pööre paremusele toimunud nii noorukite suitsetamisharjumustes kui ka alkoholi tarvitamises. «Tulemused näitavad, et suitsetamisega alustatakse hiljem kui eelmistes uuringutes ning vähenenud on ka igapäevasuitsetajate osakaal,» märkis Aasvee.
Õpilaste osa, kes küsitluse toimumise ajal märkis end mittesuitsetajaks, on suurenenud 6 protsendipunkti võrra, sealjuures poistel 7 ja tüdrukutel 5 protsenti. Samas tõi vanemteadur välja, et kui aastal 2010 oli mittesuitsetavaid tüdrukuid rohkem kui poisse, siis praeguseks on sooline erinevus kadunud.
Sarnaselt sigarettide suitsetamisega, juuakse esmakordselt alkoholi hiljem kui eelmistes uuringutes. «Kui 2010. aastal oli 15-aastastest esmakordselt alkoholi proovinud 13-aastaselt või nooremalt 62 protsenti õpilastest, siis 2014 oli nii vara alkoholi proovinuid 49 protsenti,» lausus Aasvee. «Selle näitaja vähenemine 10-16 protsendipunkti nelja aasta jooksul on lootustandev.»
Eestis on olnud väga tõsiseks probleemiks noorukite purju joomine. «Viimane uuring näitas märgatavat pööret paremusele: kui 2010. aastal oli kaks ja rohkem kordi purju joonud 15-aastaseid õpilasi 45 protsenti, siis mullu oli neid 30 protsenti,» lisas vanemteadur. «Siiski on kurb tõdeda, et kuigi purju joomine on tunduvalt vähenenud, on tüdrukute näitaja 15-aastaste vanuserühmas küllalt lähedal poiste tasemele.»
Õpilaste osa, kes olid nädalas kaks tundi või rohkem intensiivses kehalises tegevuses, oli mullu 2010. aasta tulemustega võrreldes suurenenud - poistel 10 ja tüdrukutel 8 protsendipunkti. Samal ajal oli televiisori ja DVDde vaatamine kaks või rohkem tundi koolipäevadel samavõrra vähenenud.
Uuringu järgi on tõusutrendis nii puu- kui köögiviljade söömine. Oluliselt on vähenenud energiajookide tarvitamine. Võrdluseks – eelmisel aastal jõi neid iga päev 1,7 protsenti 11-15-aastastest, 2006. aastal aga 7,4 protsenti. Ülekaaluliste õpilaste osakaal on jäänud samale tasemele kui 2010. aastal – poistest oli 2014. aastal ülekaalus 17 ja tüdrukutest 11 protsenti.
Kooliõpilaste tervisekäitumise uuring (Health Behaviour in School-aged Children study ehk HBSC) toimus Eestis 2014. aasta veebruarist aprillini. Selles osales 4057 viienda, seitsmenda ja üheksanda klassi õpilast üle Eesti. Tegemist on maailma terviseorganisatsiooni egiidi all läbiviidava rahvusvahelise uuringuga, mida tehakse iga nelja aasta järel. Selles osaleb 44 riiki/regiooni.
Eestis tehti esimene HBSC uuring 1993.-1994. õppeaastal.