Loomaaedades tuleb isaste nappuse tõttu sageli ilmale sisalikke ja madusid, kes näivad olevat oma ema täpsed kloonid, ent USA bioloogid teavad nüüd, et neitsistsigimist tuleb ette ka vabas looduses.
Neitsistsigimist tuleb looduses ette arvatust sagedamini
2. juuni 2015, 15:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maailmas leidub mitmeid loomi, kelle jaoks on partneogenees ainus loomulik viis järglasi saada, kuid suguliselt paljunevate liikide puhul peeti mõnikord loomaaedades nähtavat neitsistsigimist looduse vääratuseks, kirjutab ERRi teadusportaal.
Kolme aasta märkas aga rühm USA teadlasi kaks tiinet lõgismadu, kelle munad näisid olevat tema enda viljastatud. New Yogis asuva Stony Brooki ülikooli bioloogid eesotsas Andrew Fieldsiga leidsid Florida osariigi kagurannikul elavate väikehammas-saagraide uurimisel, et umbes neli protsenti neist näib olevat ilmale tulnud ilma isasrai geneetilise panuseta.
Ligi 190 rai DNA uurimisel leiti, et neist seitsmel oli äärmiselt tõenäoliselt vaid üks vanem.