Mis põhjustab rasvumist?

Foto: SCANPIX

Teadliktreening.com, täpsemalt Risto Uuk ja Jass Murutalu käisid Birminghamis EPIC Fitness Summitil ning vahendavad oma veebilehel sealt kuuldut.

Kas insuliin on halb?

James Krieger vs John Kiefer «INSULIN: The Cause of Western Disease…Fact or Fallacy?»

Kahjuks jäi John Kiefer oma lennust maha ja ei saanudki üritusele tulla, õnneks aga oli James Krieger oma teema nii põhjalikult ette valmistanud, et kattis ilusti ka Kieferile mõeldud aja kvaliteetse sisuga. Samuti oli õnneks Kiefer nõus oma valmistatud slaidid üritusel osalenutele jagama.

Krieger alustas oma esitlust, rääkides lähemalt insuliini ülesannetest. Väärarvamus on, et insuliini roll on rasva salvestamine, tegelikult on insuliinil palju ülesandeid. Nendeks veresuhkru kontrolli all hoidmine, glükoosi transportimine lihastesse, lipolüüsi (rasvhappete vabanemine rasvarakkudest) inhibeerimine, vabade rasvhapete neeldumise stimuleerimine rasvarakkudesse ja veel mõned teised rollid.

Edasi rääkis ta, et nii John Kieferil kui Gary Taubesil on arvamus, et halbade süsivesikute söömine tõstab insuliini taset, mis ei lase rasval rasvarakkudest väljuda ja põhjustab suurenenud rasvamassi, näljatunnet ja vähendab energiakulutusi. Selle hüpoteesi testimiseks genereeris ta erinevaid väiteid, mis peavad olema korrektsed, et hüpotees oleks tõene.

Kõigepealt õpetas ta kuulajaid, kuidas üldse hüpoteese testida. Seda tegi ta läbi huumoriprisma. Ta võttis hüpoteesiks, et Brad Schoenfeld on Batman. Selleks, et see hüpotees tõene oleks, peaksid paljud tingimused/eeldused tõesed olema. Brad ja Batman ei tohi olla ühel ajal samas kohas.

Kui Brad tegutseb põhiliselt New Yorkis, aga Batmani nähtakse sagedamini hoopis Londonis, siis see viitab, et hüpotees pole korrektne. Bradi ja Batmani hääl peab olema sarnane. Brad ja Batman peavad olema sama pikad. DNA-test peaks näitama, et tegemist on sama inimesega. Ühe või mitme eelduse vääraks osutumisel on kogu hüpotees väär ja vajab korrigeerimist või sellest tuleks üldse loobuda.

Näiteks selleks, et insuliin hoiaks rasvhappeid rasvarakkudes kinni, peaks olema rasvunud inimestel vähem vabu rasvhappeid veres ringlemas. Ta pakkus välja tõendid, mis viitavad sellele, et rasvunud inimestel on sama palju või isegi rohkem vabu rasvhappeid veres ringlemas.

Kui insuliin põhjustab näljatunnet veresuhkru langemise tõttu, siis peaks saama insuliini indeksi ja glükeemilise indeksi järgi hinnata näljatunde tekkimist, aga seda pole võimalik teha. Aasia kultuurid, kus tarbitakse palju töödeldud süsivesikuid, peaks olema tugevalt ülekaalulised, aga Aasia kultuurides on rasvumist vähem kui teistes kultuurides. Kriegeril oli veel palju teisi sarnaseid näiteid, mis antud insuliinihüpoteesi pea peale pööravad (kokku 26).

Kokkuvõttena järeldas Krieger, et insuliini hüpotees on täielikult ebaõnnestunud rasvumise ja haigestumise selgitamisel. Tema meelest ei ole teaduspõhiseid põhjuseid oma insuliinitaseme manipuleerimiseks läbi toitumise selleks, et kehakoostis muuta või haigestumise riski vähendada. Mis puutub rasvumisse, siis me juba teame, et rasvumist põhjustab energia üleküllus (rohkem tarbitakse energiat söögist ja joogist kui kulutatakse ära)

Mis meid paksuks teeb?

Gary Taubes vs Alan Aragon «What Makes Us Fat: Carbohydrates or Caloric Excess And How Do We Fix It?»

Kohe alguses tahtis Alan Aragon teha selgeks, milles tema ja Gary Taubes nõustuvad. Nende hulka kuuluvad: küllastunud rasvade tarbimine on ok, söö vähem ja liigu rohkem kontseptsioon on liiga üldistatud ja lihtsustatud, toidukolesterool on ok, madala rasvasisaldusega dieedid on kaalulangetamiseks ja südamehaiguste riskitegrite vähendamiseks efektiivsed, rafineeritud süsivesikud ja lisatud suhkrud võivad olla problemaatilised ja termodünaamika seadus ei selgita ilmtingimata kehakoostise muutusi, vaid lihtsalt kehakaalu muutusi.

Millega Aragon ei nõustunud: liigne tuginemine vaatlusuuringutele, füüsilise aktiivsuse mahategemine kaalulangetamiseks, energia ülekülluse mittearvestamine rasvumises, Taubes pakub ainult hüpoteese ja spekuleerib palju ning süüdistab lihtsalt süsivesikuid.

11 metaanalüüsi/süstemaatilist uuringute kokkuvõtet näitasid kaks uuringut madala süsivesikusisaldusega dieedil paremaid tulemusi, kaks uuringut, mis ei olnud madala süsivesikutasemega, näitasid paremaid tulemusi ja ülejäänud ei pooldanud üht ega teist toitumisrežiimi.

Wu ja kolleegid järeldasid 2013. aasta uuringute kokkuvõttes, et dieetide erinevus on kõigest 1-2 kilogrammi, mis ei ole kliiniliselt märkimisväärne. Seega ülekaalulised inimesed võivad valida omale sellise toitumisrežiimi, mida nad ise eelistavad.

Alates 1970ndast aastast, mida peetakse rasvumise tõusu alguseks, on keskmiselt inimeste energiatarbimine kasvanud 459 kilokalori võrra. Sellest 180 kilokalorit on rafineeritud teraviljadest, 225 kilokalorit lisatud rasvainetest ja 21 kilokalorit lisatud magusainetest. Umbes sama aja jooksul on langenud energiakulutused umbes 142 kilokalori võrra. See teeb kokku umbes 600 kilokalorit rohkem energiat kui varem. Seega ei ole süsivesikud ainus probleem.

Mida siis teha? Üks võimalus on õppida maailma kõige tervislikumatelt rahvastelt. Nad söövad põhiliselt taimi, nad ei söö liiga palju, toidud on kohalikud ja süüa tehakse kodus, oad, soja ja läätsed on põhitoidud, mõõdukalt tarbitakse kohvi ja alkoholi, regulaarselt tarbitakse tera- ja kaunvilju ja süsivesikud moodustavad kõige suurema osa menüüst.

Selleks, et pikaajaliselt kehakaalu langetada ja säilitada, on vaja tugevat sotsiaalvõrku, vähem snäkkimist, stabiilsust elus ja muud sellist. Oluline on valida endale selline toitumise ja treeningu režiim, mis meeldib ja mida suudetakse pikka aega järgida. Kümme protsenti edust on toitumine, kümme protsenti on füüsiline aktiivsus ja 80 protsenti oma eluviisi eest hoolitsemine.

Gary Taubes alustas oma esitlust küsimusega: kui paljud kuulajatest usuvad järgmist Maailma Terviseorganisatsiooni seisukohta, mille kohaselt on rasvumise peamine põhjus energiatasakaalu puudumine tarbitud ja kulutatud kalorite vahel? Terve saal tõstis käe püsti. Selle peale Taubes muigas ja ütles, et siis on temal väga suur väljakutse neid oma jutuga veenda. See tal paraku tegelikult ei õnnestunud.