Ida-Tallinna Keskhaigla kardioloog-konsultant Rein Vahisalu maalis Meditsiiniuudiste lehes vastukaaluks pidevale arutelule Eesti meeste kehvast tervisest lugejate silme ette südantkosutava pildikese Norra pereisast.
Südantkosutav pildike Norra fjordist
/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
4. oktoober 2010, 11:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Norrast on siiani meeles üks pildike: läheneme imekaunis fjordis uhkele kosele, turistid laevatekil ja meist eemal kohalik perekond paadiga. Pereisa on aerude taga. Tema vastas istuval pereemal on noorim võsuke kotiga seljas, ise loeb raamatut ja ahtris on kõhuli poisike, kes lustakalt vett patsutab, vahendas Vahisalu kirja pandud muljeid portaal Mu.ee.
Hakkame nähtut analüüsima: kas leiame pidepunkte pereisa infarkti ennetamisel? Leiame ja mitu!
Punkt üks – looduslähedane eluviis. Neil on kindlasti kaasas telk ja kahe-kolme päeva toidumoon. Norrakad hoiavad loodusest nabanööripidi kinni, meie aga kipume seda läbi nüsima.
Füüsiliselt aktiivne elustiil kuulub siia komplekti iseenesestmõistetavalt, samuti tervislik toitumine ja kehakarastus, mille oleme soojas toas teleri ees istudes unustanud.
Punkt kaks – perekond on koos, kedagi ei jäeta kõrvale. Mis on tegelikult inimestevaheline sideaine, mis liidab ja annab sooja? Loomulikult armastus, üksteisega arvestamine, lugupidamine.
Punkt kolm – stressi vastu tegutsemine. Sellel Norra mehel pole juhe kokku jooksnud, mis takistaks tal meeletuna metsa tormata, eemale meilidest ja elektrist. Ta on järjekindlalt oma nädala-, kuu- ja aastaplaanidesse puhkuse sisse kirjutanud.
Fakt: Norra mees elab Eesti mehest 10-11 aastat kauem, Eesti naine peab keskeltläbi sama palju aastaid elama lesena.