Täna alanud vaimse tervise nädala jooksul soovitakse kummutada enimlevinud müüte psüühikahäirete, eelkõige skisofreenia kohta.
Kümme müüti vaimse tervise häirete kohta
4. oktoober 2010, 15:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Enimlevinud kümme müüti on:
1.Psüühikahäired ja skisofreenia on väga haruldane ja harva esinev nähtus.
Ei skisofreenia ega meeleoluhäired ole midagi uut ega haruldast. Skisofreenia avaldub umbes ühel protsendil elanikkonnast. Erinevaid kergemaid ja raskemaid vaimse tervise häireid, sealhulgas depressiooni esineb 12–15 protsendil elanikest. On tõsiasi, et vaimse tervise teemad, teenused ja kampaaniad ei ole Eestis aastate jooksul leidnud sama suurt kõlapinda kui teised tervishoiuteemad.
2.Skisofreenia tähendab kahestunud või lõhestunud isiksust.
Skisofreenia on vaimse tervise häire, mida aetakse sageli segamini isiksuse lõhenemisega. Skisofreenia ei tähenda lõhenenud isiksust, lõhenenud isiksuse puhul on tegemist omaette ja väga harva esineva psüühikahäirega. Selle häire oluline tunnus on kahe või enama täielikult erineva isiksuse olemasolu ühes inimeses, kusjuures korraga esineb vaid üks, kes ei ole teadlik teise olemasolust.
3.Vaimselt haiged inimesed on ohtlikud ja vägivaldsed, nad peaksid olema isoleeritud.
Statistika näitab, et vägivaldsust ei esine vaimselt haigete ja skisofreeniahaigete hulgas rohkem kui ühiskonnas tervikuna. Vägivaldsus ei ole tüüpiline sümptom. See väga levinud müüt on osutanud karuteene inimestele, kes põevad skisofreeniat ning kellest enamik on vaiksed ja enesessetõmbunud ning tunnevad pigem hirmu, segadust ja lootusetust kui on vägivaldsed. Paljudel vaimsete häiretega inimestel on küll raske toime tulla oma igapäevaeluga, kuid sildistamine teeb ainult haiget ja hoiab inimesi tagasi abi otsimast.
4.Vaimselt haiged inimesed on pahad ja õelad, neist peaks eemale hoidma.
Inimesed, kes haigestuvad vaimuhaigusesse, ei ole pahad ja õelad. Fakt, et inimene kannatab vaimuhaiguse all, ei tähenda, et tema või tema perekond on teinud midagi valesti või et nad on halvad inimesed. Haigestumine psüühikahäiresse on pigem halb õnn, nagu seda on ka haigestumine suhkruhaigusesse või vähki. Ei ole mingit põhjust tunda häbi või süütunnet, kui peres on keegi vaimselt haigestunud.
5. Vaimselt haiged inimesed on lihtsalt nõrgad.
Haigestumine vaimuhaigusesse ei ole märk isiksuse nõrkusest. Psüühikahäirega inimesed ei saa mõjutada haiguse sümptomeid tahtejõuga või kõvasti pingutades, samuti nagu halva kuulmisega inimene ei kuule paremini pingutusest hoolimata.
6. Inimesed, kellel on vaimuhaigus, on loovad isiksused või geeniused .
Tõsiasi on, et tarkus ja intelligentsus ei kaitse vaimuhaiguse eest, kuid ka vaimuhaigus ei välista intelligentsust ega arukust. Vaimset haigust põdevate inimeste seas on samapalju üle keskmise intelligentseid inimesi kui mittehaigete seas. Sama kehtib kunstikalduvuste, loovate ja tehniliste võimete ning kõigi teiste annete kohta.
7.Vaimuhaigus ja psüühikahäire on raske isiksusehäire, mitte tavapärane haigus, ja seda ei saa ravida.
Skisofreeniast ja psühhoosist võib taastuda aktiivse ravi abil. Ravi koosneb nii medikamentoossest ravist kui ka erinevatest psühhoteraapiatest. Tänu tänapäevasele efektiivsele ravile võib skisofreeniasse haigestunud taastudes jälle õppida, tööl käia, suhelda ja rajada pere samamoodi nagu teisedki.
Sageli on skisofreeniahaigel vajadus tarvitada ravimeid väga pikka aega, täpselt nagu iga teise kroonilise haigusega. Hästi oluline on järjepidev ravi ning koostöö raviarstiga. Haigestunud inimesel peaks olema oma rehabilitatsiooniplaan, milles arvestatakse õppimis- ja tööprobleemidega. Lisaks on erinevaid sotsiaalhoolekandeasutusi, mis pakuvad toetavaid vaimse tervise teenuseid eluga toimetulekuks psüühilise erivajadusega inimestele.
8. Skisofreeniahaige ei saa ise aru, et ta on haige.
Skisofreeniasse, nagu ka teistesse psüühilistesse ja füüsilistesse haigustesse võib haigestuda sellest ise aru saamata, kuid üha sagedamini pöördub vastuvõtule inimesi, kes kahtlustavad, et on haigestunud. Psüühikahäirega inimesel võib olla ka eriti hea haigusteadlikkus ja sellel võib olla oluline mõju patsiendi haiguse prognoosiks ning õnnestunud raviks. Haigusteadlikkus ehk haiguskriitika tekib tavaliselt ravi käigus.
9. Mind psüühikahäire ega vaimuhaigus ei ohusta.
Psüühikahäired on üllatavalt laialt levinud ning nendel ei ole soosikuid, psüühikahäired võivad tabada igaüht. Psüühikahäire võib avalduda hoolimata kasvatusest, haridusest, sotsiaalmajanduslikust seisust, soost jm teguritest.
10. Skisofreenia on kindlasti pärilik haigus.
Skisofreenia ei ole omaenda valikute tagajärg. Selle vallandumiseks on vaja nii pärilikku või varases arengujärgus tekkinud soodumust haigestuda, kui ka kindlasti haigust käivitavaid tegureid nagu tugev stress, rängad kaotused, tragöödiad elus või ka lihtsalt täisealiseks saamise raskused. Seetõttu haigestutakse skisofreeniasse tavaliselt murdeea lõpus või täiskasvanuea alguses. Põhjuseid ei teata veel nii hästi, et skisofreeniat oleks võimalik ennetada.