Kas oled mõelnud, kui suur mõju võib olla sellel, kuidas sa stressiolukorrale reageerid? Uus uuring näitab, et meie vastusel stressile võib olla vaat et sama suur mõju meie tervisele kui stressil endal.
Lihtne imerelv stressi vastu
13. juuni 2015, 16:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Krooniline stress ja ärevus ei mõju halvasti mitte vaid emotsionaalselt, vaid ka füüsiliselt – seda on seostatud väsimuse, kroonilise valu, lihaspinge ning isegi krooniliste haigustega, nagu südame-veresoonkonna haigused, vähk ja diabeet. Mida enam stressis sa oled, seda kõrgem on ka sinu surmarisk ning madalam elukvaliteet tervikuna, kirjutab Medical Daily.
Ent uue uuringu järgi selgub, et sellest, kas reageerid stressile, olles rahulik, vihane või hoopis elujaatav ja positiivne, sõltub väga palju.
Krooniline stress põhjustab põletikku organismis, nõrgestab immuunsüsteemi, muudab DNAd meie rakkudes ning lühendab kromosoomide otsi kulumise eest kaitsvaid telomeere, lühendades seeläbi omakorda ka meie eluiga.
Ajakirjas Health Psychology avaldatud Penn State ülikooli uuring näitas, et täiskasvanud inimestel, kes jäid igapäevaelu stressiolukordades rõõmsaks, oli madalam põletikutase organismis. Eriti naiste puhul ilmnes see tendents, et kui nad ei suutnud stressiolukordades positiivseks jääda, ohustas neid suurem põletikurisk.
Nancy Sin Penn State ülikoolist märkis, et stressi kogemise sagedus võib olla põletikuga isegi vähem seotud kui see, kuidas inimene stressile reageerib. Positiivseid emotsioone on tema sõnul selles osas seni alahinnatud.
Oma uuringu raames võtsid teadlased vaatluse alla 872 inimest, kes pidid kaheksa päeva jooksul teatama oma igapäevastressoritest ning emotsionaalsetest reaktsioonidest. Lisaks võeti neilt vereproovid, et määrata põletikule viitavad näitajad. Igapäevastressoritena käsitleti uuringus näiteks tööl, koolis või kodus aset leidnud tülisid, diskrimineerimist või seda, kui stressi kogus osalejaga lähedane inimene ja see võis kaudselt ka osalejale endale edasi kanduda.
Selgus, et inimestel, kes olid stressi kogemise päevadel negatiivsema hoiakuga, oli ka kõrgem põletikumarkeri log IL-6 tase veres.
Üks 2013. aastal läbi viidud uuring näitas, et selle järgi, kuidas inimesed reageerivad igapäevastressoritele, saab ennustada nende tervislikku seisundit tulevikus.
Ent on siis positiivne mõtlemine tõepoolest nii kasulik, nagu räägitakse? Üks Calgary ülikooli uuring näitas, et positiivne mõtlemine, eriti läbi mediteerimise ja kohalolu, muutis tõepoolest rinnavähipatsientide DNAd, hoides rakuvananemisega seotud telomeerid pikkadena.
Üks teine samal aastal tehtud uuring näitas, et parema tujuga südamehaigustega patsiendid elasid 58 protsenti suurema tõenäosusega kauem kui negatiivse ellusuhtumisega inimesed.