Keeleinspektsioon tuvastas mullu 91 ilma nõutava keeleoskuseta tervishoiu- ja sotsiaalhooldetöötajat.
Mullu tuvastati 91 nõutava keeleoskuseta tervishoiutöötajat
17. juuni 2015, 11:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi tervishoiuteenuste korraldamise seadus ei nõua tervishoiutöötajate registrisse kandmisel eesti keele oskust tõendavaid dokumente, nõuab keeleoskust keeleseadus, kirjutab Meditsiiniuudised.
2014. aastal kontrolliti tervishoiu ja sotsiaalhoolde valdkonnas 94 töötaja (arstid, sh perearstid, meditsiiniõed, hooldustöötajad) eesti keele oskust Tallinna Lastehaiglas, SAs Tallinna Koolitervishoid, Ida-Virumaa Keskhaiglas, kusjuures tuvastati 91 ilma nõutava keeleoskuseta töötajat.
Esmakontrollis kontrolliti SA Tallinna Lastehaigla kaheksa meditsiiniõe keeleoskust ja tehti seitse tasemeeksami sooritamise ettekirjutust. SA Tallinna Koolitervishoid meditsiiniõdede keeleoskuse järelkontrollis selgus, et 14 kontrollitust oli ettekirjutuse täitnud kolm, ettekirjutust ei olnud täitnud kaheksa õde, kellest neljale tehti sunnirahahoiatus, ühe töötajaga oli tööleping lõpetatud.
Ühele Ida-Virumaa perearstile tehti tasemeeksami sooritamise ettekirjutus ja ühele Tallinna perearstile keeleoskuse täiendamise ettekirjutus. Valga- ja Võrumaal tehtud 39 perearsti keeleoskuse seire näitas, et ühe perearsti eesti keele oskus ei vasta nõutavale tasemele.
Seitsmest tervishoiu- või sotsiaalhoolekandeasutusest (Valga Haigla AS, MTÜ Valgamaa Tugikeskus, Paju Pansionaadid OÜ, SA Tallinna Koolitervishoid, Ida-Viru Keskhaigla SA) koguti andmeid töötajate eesti keele oskust tõendavate dokumentide kohta, mille tulemusel tuvastati, et keeleoskustunnistus puudus 1485-st töötajast 784-l.
Ettekirjutuse täitmata jätmise eest määrati kahele töötajale hoiatustrahv kogusummas 25 eurot. Neljale tervishoiuasutusele ja ühele proviisorile on tehtud koos ettekirjutusega ka sunniraha hoiatus, mida rakendatakse juhul, kui ettekirjutust määratud tähtpäevaks ei täideta.
Keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk tõi välja, et vastavalt keeleseadusele peavad Eesti tervishoiutöötajad eesti keelt oskama, vastutus selle nõude täitmise eest on tööandja kanda. Samas näitab keeleinspektsiooni järelevalvepraktika, et mitmesugused asjaolud sunnivad tööandjaid keeleoskusnõude suhtes mööndusi tegema.
Kuigi arsti päritolu kontrolli puhul mingit rolli ei mängi, sest eesti keelt peavad oskama kõik, võib keeleinspektsiooni ametnike kogemuse põhjal ometi öelda, et suurem probleem on Ida-Virumaal aastakümneid töötanud venekeelsete arstidega, samas kui välispäritolu arstide motivatsioon eesti keelt õppida on suurem.