Svea Finance’i valdkonnajuht Heigo Eesmaa kirjutab, et eestlaste kehvast suutervisest on viimasel ajal palju räägitud ning kuna probleemiks on eelkõige rahapuudus, võiks üheks leevenduseks olla järelmaksu võimalus hambaravis.
Kas järelmaks teeks eestlaste hambad terveks?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestlaste kehvast suutervisest on viimasel ajal palju räägitud. Vaatenurki on olnud mitmeid ning ühe probleemi tagamaid avas eelmise nädala Eesti Ekspress. Loo peategelaseks oli Margus, kes ei saanud endale piisava raha puudusel lubada hädapärast hambaravi, kuna «ta teenib raha parasjagu niipalju, et palgapäevani venitab välja».
Taolise probleemi ees ei ole ta kaugeltki üksi, sest vanematele kui 19-aastastele inimestele on hambaravi tasuline ja riigipoolse hüvitiseta juba 2009. aastast.
Selge, et probleemi lahendaks tasuta hambaravi, mis on aga mitmel põhjusel mõeldamatu.
Üheks võimaluseks sellises olukorras on hambaravi järelmaks, millest on kirjutatud ka varem. Ilmselge, et see ei ole lahendus probleemile, kuid leevendus oleks see kindlasti. Järelmaksuga saab tänasel päeval osta väga laias valikus tooteid ja teenuseid, lihtsamatest kodumasinatest kuni lumesaanide ja iluoperatsioonideni.
Kui aga pannakse kokku järelmaks ja hambaravi, tekitab see teatavat võõristust. Aeg oleks näha hambaravi järelmaksu kui paljude inimeste ainsat võimalust lubada endale muidu kallist, kuid üliolulist meditsiiniteenust.
Kindlasti ei tohiks ükski järelmaksu pakkuv ettevõte inimese terviseprobleemide pealt ebamõistlikult suurt tulu teenida. Ehk oleks hambaravi järelmaksuga ühiskonnale vastuvõetavam, kui finantseerijad lepivad kokku järelmaksu kogukulu ülemmäära?
Ühist ning kõiki osapooli hõlmava hea tahte leppe arutellu tuleks kaasata ka patsientide- ja raviasutuste esindajad ning heakskiidu ideele võiks anda ka tarbijakaitseamet. Lisaks kogukulu mõistlikkuse piirides hoidmisele vajaks kokkuleppimist ka järelmaksuteenuse reklaam hambaraviga seoses.
Erasektori kaasamine paindlike makse- ja finantseerimislahenduste väljatöötamisse oleks kogu ühiskonna huvides. Eriti, kui räägime hambaravist, mille puhul on probleemide ennetamine odavam, kui tagajärgedega tegelemine.
Paindlike maksulahenduste korral saavad raviasutused oma rahalisi ressursse efektiivsemalt kasutada. Tekib võimalus pakkuda teenuseid ka patsientidele, kellele on teenus vajalik, kuid kes suudavad tasuda ravi eest vaid osadena. Patsientidele muutuks vajalik ravi kättesaadavamaks ja suureneksid võimalused investeerida enda tervisesse.
Ilmselt oleks kirjeldatud olukorrale sobivaid lahendusi võimalik välja töötada teisigi, kuid pakutu on järele proovitud ning kiiresti rakendatav. Vastav koostöö eeldab aga kõigi osapoolte huvi ja initsiatiivi, ainult finantseerijate soovist ja ühepoolsete lahenduste pakkumisest ei piisa.
Paindlikum soodsam raviteenuse rahastamise süsteem saab valmida vaid patsientide, tervishoiuasutuste, riigi ja finantseerijate ühisel koostööl.
Kirjeldatud lahendus ei ole kindlasti üleskutse muuta kõik raviteenused patsientidele tasuliseks, vaid looks soovijatele lisavõimaluse enda tervise eest hoolitsemiseks ja vajaliku ravi saamiseks.