Häirekeskuse meedik peab sageli nõustama korraga mitut eluohtlikus seisundis inimest

Marina Lohk
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Häirekeskus.
Häirekeskus. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Häirekeskuse esindaja sõnul tuleb neil igapäevaselt ette kaks-kolm olukorda, kus keskuse meedikul on vaja üheaegselt nõustada mitut eluohtlikus seisundis abivajajat. Sellisteks puhkudeks vajab häirekeskus koostööpartnerit, kus töötavad professionaalsed meedikud.

OÜ Arstlik Perenõuandla teatas, et lõpetab 31. juulist häirekeskuse kriitilistele kõnedele vastamise perearsti nõuandeliinil 1220, kirjutab Meditsiiniuudised.

Häirekeskuse arendusosakonna ekspert Edvi Freiberg selgitas, et häirekeskusesse saabub ööpäevas umbes 3500 hädaabikõnet. Ööpäevas vajatakse appi kiirabi keskmiselt 740, päästjaid 68 ja politseid 466 korral.

«Häirekeskuse ülesanne on 112le saabunud hädaabiteadetele vastamine, abivajaduse väljaselgitamine, päästjatele või kiirabile väljasõidukorralduse andmine ning teabe edastamine politsei- ja piirivalveametile. Häirekeskuses võtavad kõnesid vastu päästekorraldajad. Iga saabunud hädaabikõne puhul selgitab päästekorraldaja välja abivajaduse ja määrab sündmuse raskusastme.

Ebaselgete tervisekaebustega olukordades vajab päästekorraldaja meditsiinilise haridusega inimese tuge – näiteks liitub meedik kolmanda osapoolena kõne ajal liinile või helistab päästekorraldaja meedikule.

Häirekeskuse meedik abistab päästekorraldajaid olukordades, kus abivajaduse väljaselgitamiseks on vaja meditsiinivaldkonna teadmisi ja oskusi. Ta jälgib ka meditsiinisündmuste kulgu olukorras, kus kiirabi jõudmine abivajaja juurde võtab aega. Vajadusel helistab abivajajale tagasi ja hindab abivajaja seisundit täiendavalt.

Paljude kannatanutega õnnetuste korral hindab kiirabide arvu piisavust olukorra lahendamiseks ning sekkub, kui üheaegselt on registreeritud palju sündmusi, kus vajatakse kiiresti kiirabi eluohtlikus seisundis inimeste aitamiseks. Kui abivajaja seisund nõuab, siis annab meedik helistajale abivajaja aitamiseks esmased juhised.

Esmaste abistamisjuhiste andmise kohustus ei tulene ühestki õigusaktist, kuid on inimese tervise taastumiseks väga oluline. Seetõttu ühendab päästekorraldaja eluohtlikus seisundis abivajaja nõustamiseks kõne häirekeskuse meedikule.

Häirekeskuses on igapäevaselt tööl üks meedik ning suuremate koormuste perioodidel töötab võimalusel kaks meedikut. Häirekeskuse meedik nõustab päevasel ajal (8:00-20:00) päästekorraldajaid ja abivajajaid umbes 75 korral, so rohkem kui kuus nõustamist tunnis. Igapäevaelus tuleb ette kaks-kolm olukorda, kus on vaja üheaegselt nõustada mitut eluohtlikus seisundis abivajajat.

Mitme üheaegse eluohtlikus seisundis abivajaja nõustamiseks vajab häirekeskus koostööpartnerit, kus töötavad professionaalsed meedikud, kes omavad ka telefoni teel nõustamise oskust ja kogemust.»

Ta lisas, et tänaseni on neid sellistes olukordades toetanud kokkuleppe alusel OÜ Arstlik Perenõuandla, kes on tõstatanud esmaabijuhiste andmisest tekkinud töökoormuse tõusu teema, ning et loodetavasti leiab terviseamet koostöös partneritega olukorrale lahenduse.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles