Kuidas saavad teadlased teada, et hakkad jooma või oled lõdva püksikummiga?

Marina Lohk
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alkohol.
Alkohol. Foto: Caro / Scanpix

Uue uuringu kohaselt võimaldab teatud ajustruktuuride aktiivsuse tase ette ennustada inimese tulevast riskikäitumist, sealhulgas alkoholi tarbimist ja seksuaalpartnerite vahetamist.

Osana 2010. aastal alanud ja siiani kestvast Duke’i ülikooli suurest uuringust keskendusid teadlased kahe eraldiseisva uuringu raames kahele ajupiirkonnale, mis mängivad tähtsat rolli inimese riskikäitumise tõenäosuses – ventrikulaarsele juttkehale ja amügdalale, kirjutab Medical Daily.

Üks varasem, 2012. aasta uuring keskendus joomiskäitumisele ja selles kasutati 200 osaleja andmeid. Kasutades mitteinvasiivset magnetresonantsuuringut mõõtsid teadlased nende ajupiirkondade aktiivsust ja leidsid, et liialt aktiivne ventrikulaarne juttkeha ja alaaktiivne amügdala oli seotud probleemse joomisega.

Duke’i ülikooli psühholoogia ja neuroteaduste professor Ahmad Hariri viis läbi uuringu, mis kinnitas neid tulemusi, kasutades seejuures suuremat katsealuste hulka. Huvitaval kombel leidis ta lisaks, et ka vastupidine muster, kus ventrikulaarne juttkeha on alaaktiivne ja amügdala liialt aktiivne, ennustab samuti probleemset joomist.

Hariri selgitas, et mõlemad variandid peegeldavad kahe teineteist tavapäraselt täiendava ajupiirkonna tasakaalutust. «Kui mõlemas ajupiirkonnas on kõrge aktiivsus, ei kaasne sellega probleemi. Kui mõlema aktiivsus on madal, ei ole ka probleemi. Kuid siis, kui nad on tasakaalust väljas, võib see tekitada probleeme joomisega.»

Hariri oletas, et need, kes on ventrikulaarne juttkeha liialt aktiivne, võivad juua impulsiivsuse tagajärjena ja ka seetõttu, et nad ei saa amügdalast piisavalt ohusignaale. Liialt aktiivse amügdala ja madala aktiivsusega ventrikulaarse juttkehaga inimestel on aga tavaliselt kehvem tuju ning nad võivad tarbida alkoholi selleks, et stressiga toime tulla.

Teine Hariri uuring näitas, et tasakaal kahe kõnealuse piirkonna aktiivsuse vahelise tasakaalu vahel võib olla ka seksuaalkäitumise indikaatoriks.

70 heteroseksuaalset meest ja naist hõlmanud uuringus küsiti neilt selle kohta, kui palju uusi seksuaalpartnereid oli neil viimase 11 kuu jooksul olnud.

Nii selgus, et sama vaatlusaluste ajupiirkondade aktiivsuse muster, mis ennustas ette joomist, oli seksuaalselt aktiivsemate meeste puhul seotud ka lõdvema püksikummiga kui neil, kellel nende piirkondade aktiivsus oli tasakaalus. Seksuaalselt aktiivsemate naiste puhul joonistus aga välja teine muster – neil oli mõlemas ajupiirkonnas kõrgem aktiivsus.

Viimase põhjus ei ole teadlastele teada, kuid Hariri hinnangul võib amügdala meeste ja naiste puhul erinevalt töötada.

Nüüd, kui kahe ajupiirkonna aktiivsuse põhjal saab ennustada teatud riskikäitumist, aitaks veel kolmanda ajupiirkonna , otsuste langetamise eest vastutava frontaalse korteksi lisamine sellesse võrrandisse teadlastel seda veelgi täpsemalt teha.

Selliste ajupõhiste ennustamisviiside väljatöötamine on oluline, sest inimesed ise ei pruugi oma ajuaktiivsusest tingitud riskikäitumise kalduvustest päris teadlikud olla.

Hariri märkis, et teadmised enne probleemide teket ilmnevatest mustritest toovad teadlased ühe sammu võrra lähemale probleemide ennetamisele.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles