Isegi kui astume päevas vaid 2000 sammu, teeme eluaja jooksul maakerale enam kui tiiru peale. Et jalad, mis peavad kandma kogu keha raskust, võimalikult terved püsiksid, tuleb nende eest hoolt kanda. Seda eriti suvel, kui inimesed on liikuvamad ja koormus jalgadele suurem. Nõu annab Apotheka proviisor Siiri Jürgenson.
Suvi nõuab jalgade eest erihoolitsust
Sissekasvanud küüsi põhjustavad kitsad jalanõud
Naha sisse kasvavad varbaküüned põhjustavad valu ja põletikku. Sissekasvamist soodustavad liiga kitsad jalanõud, traumad, vähene pediküür või valesti lõigatud küüned. Kõige sagedamini esineb probleeme suurel varbal – kui sõrmeküüsi soovitatakse lõigata väikse kaarega, siis varbaküüsi pigem sirgelt. Küüsi ei tohi liiga lühikeseks lõigata ega nurki ümaraks viilida. Varbaküünte lõikamisel võiks eelistada spetsiaalseid tooteid, näiteks Baruffaldi küünehoolduseks mõeldud tange, kääre, viile, maniküürpulki ja poleere. Väga kuivade ning paksenenud küünte puhul võib neid enne protseduuri kreemitada või kasutada spetsiaalset pihustatavat lahust. See hoiab ära ebamugavustunde paksu küüne lõikamisel ja aitab samal ajal vältida küüne sissekasvamist. Kergemate sissekasvamiste puhul saab abi ka kodustest vahenditest – leevendust võib tuua näiteks see, kui teha paar korda päevas veerand tundi sooja seebiveega jalavanne. Kui küünevalli on tekkinud põletik või haav, tuleks lisaks kasutada haavaraviks mõeldud tooteid: polüvidoonjoodidi kompleksi sisaldavat salvi või vesilahust. Vajadusel kirjutavad perearstid välja ka tugevatoimelisi turset ja põletikku alandavaid kreeme. Mädased ning väga valulikud sissekasvamised võivad vajada juba kirurgi sekkumist.
Ajapikku tekivad jalgadele kõvenenud nahk ja mõhnakesed. Nende eemaldamiseks võiks kasutada salitsüülhapet sisaldavaid kreeme, näiteks Scholli jalakreemi kõva naha pehmendamiseks, mis kergesti imendudes pehmendavad tallal olevaid nahamoodustusi. Apteekides on müügil ka Footneri jalgu kooriva efektiga sokid, mis eemaldavad nahapaksendid ja hooldavad lõhenenud kandu. Sokkide kasutamisele järgnevatel päevadel hakkab surnud nahk jalgadelt maha kooruma ja tulemuseks on beebipehmed jalad.
Veenilaiendite tugisukad sobivad ka meestele
Kuumad suveilmad võivad muret põhjustada ka veenilaiendite käes vaevlejatele. Turses jalgadele mõjub hästi jahutav suplus merevees ja värskendav õhtune jalutuskäik. Saadaval on mitmeid preparaate - näiteks Kapillar tabletid, mis tugevdavad ja kaitsevad veresoonte seinu. Looduslikud tabletid ja geelid (Vogel aesculus geel, Müller venosal geel), sisaldavad muuhulgas ka hobukastanit, millel on antioksüdantsed omadused ning mis aitavad säilitada normaalset venoosset vereringet. Hobukastan soodustab aktiivselt naha verevarustust, andes väsinud ja rasketele jalgadele puhkust.
Jalakrampide ja pingete korral on abi ka magneesiumi sisaldavatest preparaatidest. Näiteks võiks 2-3 korda nädalas teha 15 minutit lihaseid lõõgastava ja samas naha seisukorda parandava jalavanni magneesiumkloriidi helvestega.
Jalgade verevarustust aitavad parandada ka spetsiaalsed tugisukad, sukkpüksid, põlvikud või vaba varbaosaga sukad (Scudotex, Bohaco). Tugisukad parandavad verevarustust, olles tugevamad pahkluu osas ning nõrgema survega reie osas. See aitab suunata verd südame suunas ning vältida vere kogunemist veenidesse. Kindlasti võiks tugisukki kanda ka mehed.
Kuiv nahk suurendab nahaseene ohtu
Kuigi jalgade seenhaigused on aktuaalsed igal aastaajal, on suvel kergem nakkust ära hoida. Jalad saavad rohkem õhku, samuti pööravad inimesed oma jalgadele enam tähelepanu. Nakkuse saamise ohtu suurendab hooldamata, kuiv, lõhede ja marrastusega nahk. Baktereid ja seeni, mis ootavad mikrotraumade või lõhede kaudu jalga pääsemist, pesitseb kõikjal, nii toas kui ka õues. Seenespoorid võivad püsida pesuruumides isegi aastaid. Seetõttu tuleks vältida ühiskondlikes kohtades paljajalu käimist. Kuigi lastel esineb jalgade seennakkusi väga harva, tuleks hoolikas olla spaas või juhul, kui mõni pereliige on nakkuse saanud. Seenhaigusi aitab ennetada Cutasept feet spray. Nahaseene leevenduseks ja raviks leiab koos apteekriga sobiva kreemi, geeli, salvi või lahuse.
Küüneseene varajane avastamine on oluline
Jalgade ilu ja tervist rikuvad lisaks nahaseenele ka küüneseened. Kõige klassikalisemalt tekib küüneseen eelnevalt kahjustunud suurele varbale. Küüneplaat muutub kollakaks, hiljem võib värv varieeruda pruunist roheliseni. Küüne all paljunema asunud seen iseseisvalt ei taandu, pigem sümptomid süvenevad, tekib valu ja nakkus võib edasi levida teistele küüntele ja jalanahale. Enne küüneseene ravi alustamist peab arst kinnitama diagnoosi ja vajadusel määrama tablettravi. Kergema vormi või algava seennakkuse korral võib küüneseenest jagu saada ka käsimüügis pakutavate preparaatidega (Nailner, Wartner, Mycosan jpt), mis loovad spetsiaalse tehnoloogia abil seenele arenguks ebasoodsa pinnase ja takistavad levikut. Samal ajal soodustavad ja toetavad terve küüne tagasikasvamist. Ravi pikkus sõltub küüne kasvu kiirusest ja patsiendi järjepidevusest vahendi kasutamisel. Kahjuks ei suuda vahendid taastada sellist küünt, mida seen on juba aastaid kahjustanud ja mis on silmnähtavalt paksenenud. Seetõttu on seene varajane avastamine ääretult oluline.
Konnasilma vastu aitab spetsiaalne plaaster
Ebasobivad jalanõud ja ebaloomulikus asendis varbad soodustavad konnasilmade teket. Konnasilmade puhul on tegemist selgepiirilise nahapaksendiga, mille keskosas on tihe ning valulik südamik. Konnasilmad pole nakkuslikud, vaid organismi loomulik kaitsereaktsioon kroonilisele traumale ja survele. Kui tekkinud moodustis on põletikuline, väga valulik või raskesti tuvastatav, tuleb pöörduda arsti vastuvõtule. Kui aga nahamoodustise päritolu on teada, saab sobiva vahendi apteegist. Surve vähendamiseks võiks kasutada silikoonist või vahtkummist pehmendavaid rõngaid, mis sobivad nii varvaste vahele kui ka tallale. Konnasilmast vabanemisel on võimalik kasutada erinevaid vahendeid – plaastreid, vedelikke, geele ja salve (Ciccarelli, Salipod, Scholl, Compeed). Salitsüülhapet sisaldavad plaastrid on olemas nii valmiskujul kui ka iselõigatavad. Enne plaastri pealepanekut tuleks jalgadele teha nahka pehmendav vann, kuhu võib lisada ka spetsiaalset jalavannisoola, seejärel on vaja jalad korralikult kuivatada. Plaastri kinnitamisel tuleks jälgida, et raviaine ühilduks täpselt konnasilmaga ning veenduda, et plaastri ääred oleksid korralikult ja püsivalt nahale kinnitunud. Vastasel juhul hakkab toimeaine märkamatult koorima kõrval asuvat tervet nahka, mis võib põhjustada ägeda põletiku. Plaastrit võib peal hoida kuni kaks päeva, mispeale tuleks taas teha uus jalavann.