Ravimivõtjal tuleb päevitamisega piiri pidada

, Tartu Raekoja apteegi proviisor
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ravimeid võttes peab päevitamisega ettevaatlik olema.
Ravimeid võttes peab päevitamisega ettevaatlik olema. Foto: Shutterstock

Meile, põhjamaa inimestele on päike kui soojuse ja valguse allikas väga oodatud. Siiski tasub meelde tuletada, et päike võib tervisele mõjuda väga erineval moel. Mitmesugused käsimüügi- ja retseptiravimid võivad suurendada naha tundlikkust ultraviolettkiirgusele.

Ravimite ja päikese koostoimel tekkinud nähud nahal meenutavad päikesepõletust. Päikese kasulikust toimest saab rääkida ainult juhul, kui põletust pole tekkinud. Kui nahal võib märgata juba punetust, ville või sügelevat löövet, näitab see, et päikesega on liialdatud. Naha tundlikkuse tõus ultraviolettkiirguse suhtes on ka üks nahavähi teket soodustavatest faktoritest.

Üldiselt eristatakse fototoksilisi ja fotoallergilisi nahareaktsioone. Sagedamini esineb fototoksilist reaktsiooni: ravim aktiveerub ultraviolettkiirguse toimel ning avaldab kokkupuutel naharakkudega neile kahjulikku toimet. Reaktsioon tekib kiiresti, minutite ja tundide jooksul, ning meenutab päikesepõletust: tekivad teravalt piirdunud punetus, turse ja villid. Löövet võib märgata ainult päikesele paljastatud kehaosadel. Reaktsiooni tugevus sõltub ravimi annusest ning vallandub suhteliselt kõrge annuse toimel või ravimi esmakordse tarvitamise järel.

Oma roll on ka päikesekiirguse intensiivsusel. Paranemine võib kesta mõnest nädalast mitme kuuni. Pärast lööbe taandumist püsib kolletes pikka aega tugev pigmentatsioon, mis võib häirida isegi rohkem kui eelnenud põletik. Fototoksilist nahapõletikku põhjustavad määritavad, suu kaudu võetavad ja süstitavad ravimid. Näiteks võivad suukaudsed hormonaalsed rasestumisvastased ravimid tekitada tumedaid pigmendilaike. Enamik fototoksilistest ravimitest on retseptiravimid.

Lööve kogu kehale

Harvem esineva fotoallergilise reaktsiooni korral tekib naharakkudes immuunvastus nahale sattunud ja seejärel ultraviolettkiirguse tõttu aktiveeritud ravimile. See tähendab, et haaratud on ka immuunsüsteem. Fotoallergilised reaktsioonid tekivad fototoksilistega võrreldes aeglasemalt – ravimi korduval kasutamisel alles 24–72 tunni ja ühekordsel kasutamisel kuni kahe nädala jooksul pärast päikese käes viibimist. Haigusnähud sarnanevad allergilise kontaktdermatiidi omadega: punetus, villid ja sügelemine. Fotoallergiline reaktsioon on fototoksilisest isegi ohtlikum, kuna lööve tekib päikesele avatud ja kaetud kehaosadel. Lööve kaob, kui lõpetatakse ravimi manustamine või ei puututa enam kokku ultraviolettkiirgusega. Kuid paranemine võib kesta nädalaid. Mõnel juhul võib tekkida isegi krooniline nahapõletik ehk nahk punetab, ketendab ja pakseneb. Fotoallergilise reaktsiooni korral pigmentatsiooni ei teki.

Fotoallergilist reaktsiooni põhjustavad eelkõige määritavad ravimid: liigese- ja lihashaiguste ning traumade korral kasutatavad valuvaigistavad ja põletikuvastased kreemid ning geelid. Mitteravimitest võib nimetada kosmeetikavahendites esinevaid lõhnaaineid.

Kuidas aga vältida ravimitest tingitud nahakahjustusi? Enne ravimi kasutamist tuleb alati pakendis olevast infolehest järele vaadata, kas ravim võib põhjustada naha valgustundlikkuse suurenemist. Ka need, kes kasutavad mõnda ravimit pikka aega, võiksid suve saabudes ravimi infolehe uuesti läbi lugeda. Kui infoleht on kadunud, võib alati nõu küsida apteekrilt. Tavaliselt juhib sellisele kõrvaltoimele tähelepanu juba ravimit väljastav apteeker, kes annab vajadusel nõu päikesekaitsevahendite kasutamise kohta. Eriti vajalik on teavet jagada siis, kui ravimeid kasutatakse krooniliste haiguste korral pikemat aega. Sel juhul tasuks regulaarselt kontrollida, ega nahal pole tekkinud kasvajalisi haiguskoldeid.

Kui ravimisega kaasneb naha valgustundlikkuse suurenemine, tuleb vältida otsese päikese käes ja solaariumis viibimist. Kuna paljud ravimid põhjustavad tundlikkust nii UVA- kui ka UVB-kiirguse suhtes, tuleks kasutada laia spektriga, vähemalt kaitsefaktoriga (SPF) 15 päikesekaitsevahendeid. Kaitset peaks uuendama kahe tunni tagant, samuti pärast ujumist või higistamist. Kui kavas välja minna kauemaks kui tunniks, on parem valida toode, mille kaitsefaktor on 30 või suurem. Päikesekaitsevahendit peaks kandma nahale vähemalt 20 minutit enne päikese kätte minekut.

Vältige keskpäevast päikest

Suvisel ajal oleks mõistlik leida tasakaal: viibida mõõdukalt väljas ja kaitsta end päikese eest oma nahatüübist ja kiirguse suhtes muutunud tundlikkusest lähtudes. D-vitamiini tootmiseks ja energiavarude taastamiseks pole vaja tunde päikese käes veeta, piisab ka lühiajalistest päikesevannidest. Keskpäevasel ajal peaks end varju hoidma, sest sel ajal on kiirgus eriti intensiivne ja põletuse tekkimise oht suur.

Juba tekkinud nahakahjustuse korral tuleks vältida edasist päikese käes viibimist. Nahakahjustusi tekitanud ravimi kasutamist ei soovitata omaalgatuslikult lõpetada, vaid konsulteerida esmalt arstiga. See puudutab just fototoksilise reaktsiooni teket põhjustada võivaid suukaudseid ravimeid (kõrgvererõhktõve, diabeedi-, epilepsiaravimid jm), kus ravimi järsk ärajätmine võib põhjustada haiguse ägenemise või lausa eluohtliku seisundi.

Nahapõletuse leevendamiseks sobivad samad vahendid, mida kasutatakse päikesepõletuse korral: rahustavad ja jahutavad kreemid-geelid, jahutav kompress, rohke joomine. Allergilise reaktsiooni korral võib kasutada allergiavastaseid ravimeid (antihistamiinikume). Paikseks raviks saab arst määrata ka hormoonkreemi. Tugeva või laiaulatusliku nahakahjustuse korral tuleks pöörduda arsti poole, et hoida ära võimalike tüsistuste teket.

Naha valgustundlikkust suurendavad ravimid

  • Valu- ja põletikuvastased ravimid (enim ketoprofeen, aga ka ibuprofeen ja naprokseen)
  • Infektsioonivastased ravimid (paljud antibiootikumid, nagu tsiprofloksatsiin, norfloksatsiin, tetratsükliin, doksütsükliin jm)
  • Südamehaiguste ravimid (nifedipiin, enalapriil, ramipriil jm)
  • Kolesteroolialandaja simvastatiin
  • Diureetikumid ehk vedeliku eritumist soodustavad ravimid (furosemiid, spironolaktoon ja hüdroklorotiasiid)
  • Rasestumisvastastes pillides esinevad östrogeenid ja progesteroonid
  • Mõned suhkurtõve ja epilepsiaravimid
  • Osa malaaria- ja kasvajavastased ravimeid
  • Allergiavastased ravimid (loratadiin)
  • Mõningad rahustid (alprasolaam)
  • Depressiooniravimid (amitriptüliin, nortriptüliin)
  • Suukaudne akneravim isotretinoiin (Roaccutane)
  • Harilikku naistepuna sisaldavad tabletid ja teed
  • Bensoüülperoksiidi sisaldavad aknevastased kreemid
  • Desinfitseeriv aine kloorheksidiin
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles