Kui sul on paaniline hirm...

PM Tervis
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paaniline hirm võib olla nii suur, et majast väljumine näib võimatu.
Paaniline hirm võib olla nii suur, et majast väljumine näib võimatu. Foto: SCANPIX

Enamik meist on kogenud tunnet, mis valdab siis, kui suurema seltskonna ees on tarvis üles astuda. Kõhus keerab, klomp on kurgus ja rinnus justkui pigistab. Süda peksleb ja käed võivad higiseks tõmbuda. Esinemise puhul ongi tegemist ärevusttekitava olukorraga ja selline reaktsioon on paljudele üsna mõistetav.

Mida tähendab aga see, kui sarnane tunne tekib olukordades, kus justkui näiliselt mingit põhjust ei olegi, kas siis poes viibides või bussipeatuses seistes, võimalik aga ka, et kodus – seni täiesti turvaliseks peetud keskkonnas? Südamelöögid kiirenevad sellisel määral, et tekib hirm – nüüd ma suren! Tekkida võib ka teistlaadi hirm – kuna ebamugavustunne on niivõrd intensiivne ning samas on ümbrus justkui turvaline, võib tekkida paanika: «ma hakkan kohe-kohe hulluks minema».

Paanikahooga kaasnevad füüsilised tunded on sedavõrd ebameeldivad, et tekib kõikehõlmav hirmutunne – see aga omakorda võimendab kehalisi reaktsioone veelgi. Tekkinud hirmu on raske unustada ning on loomulik, et edaspidi jälgitakse südamekloppimist, pingetunnet ja muid ärevusega kaasnevaid tunnuseid tähelepanelikult. Vähimgi märk tundub üliohtlik ja säilitab hirmu, et kohutav üleelamine kordub taas, sedakorda ehk juba traagilisemate tagajärgedega, võimendades omakorda füüsilist ebamugavustunnet. Tekib nn nõiaring. Kui paanikahood on tekkinud äsja, piisabki nendest vabanemiseks sageli nn psühhoedukatsioonist, häire kohta info ja hariduse saamisest. Pikemat aega väldanud probleemist jagusaamiseks on abi kognitiiv-käitumuslikust teraapiast, teinekord on aga vaja lisaks ka ravimite tuge.

Tasub teada

Paanikahoog ei põhjusta…

 - Minestamist. Minestamine on tingitud järsust vererõhu langusest. Kui oled ärev, siis Su vererõhk tõuseb – seega on paanikahoo vältel minestamine äärmiselt ebatõenäoline.

- Kontrolli kadu. Kuigi Sul võib tekkida tunne, et oled kontrolli kaotamas, käitud siiski viisil, mis näitab, et Sul on tegelikult olukorra üle kontroll. (Näiteks liigud poes viibides väljapääsu suunas või jälgid sõiduteed ületades lähenevaid autosid)

 - Hulluks minemist. Paanikahood ei põhjusta hulluks minemist. Mitte kunagi ei ole keegi paanikahoo ajal hulluks läinud.

 - Surma. Sa ei saa infarkti. Valu rinnakus, mida võid paanikahoo ajal kogeda, tuleneb lihaspingest (mis on üks osa põgene-tardu-võitle reaktsioonist). Sa ei lämbu. Tunne, et sa ei saa piisavalt hapnikku, tuleneb pinnapealsest hingamisest. Ellujäämiseks saad sa piisavalt hapnikku!

Loe lähemalt, kuidas toime tulla ärevuse ja paanikahäirega Peaasi.ee portaalist!

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles