Maaloomad on laste jaoks võõrad

Marian Võsumets
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lapsed tunnevad järjest vähem ära kanu, sigu ja lehmi.
Lapsed tunnevad järjest vähem ära kanu, sigu ja lehmi. Foto: Dmitriy Shironosov

Soomlased peavad pikaajalist õpetamise meetodit muutma, kuna lapsed ei tunne enam loomi.

Soomes on paljud perekoolid eelkooliealiste arengu jälgimiseks juba 1990ndate lõpust sama meetodit kasutanud: lastel tuleb kirjeldada värvilistel piltidel olevaid kujutisi, teatas yle.fi. See tehnika aitas hinnata laste sotsiaalseid, keelelisi ja tähelepanuga seotud võimeid, kuid lapsed ei oska tänapäeval enam farmiloomadele nimetust anda.

Kui lapsed pidid kirjeldama pilti, millel kujutatud sigu, lehmi ja kanu, siis pidas enamik pilti võõraks. Väikelapsed on pidanud kirjeldama pildil toimunud tegevust, kuid viimase kümnendi jooksul on loomade tuvastamine asutuse õdede sõnul lastele järjest raskem.

Asendatakse linnavaatega

Lastepsühholoogide eestvõtul on nüüd maakoha pilt asendatud linnavaatega. Uuel pildil on linnakeskkonnas asuv mänguväljak, mille juures mängivad lapsed. Maaloomad on samuti asendatud linna omadega nagu kassid, koerad ja linnud.

Soome neuropsühholoogi Riitta Valtoneni sõnul võib põhjuseid olla kaks: «Võimalik, et lapsed ei olegi esimeste eluaastate jooksul enam maaloomi näinud. Samas võivad ka vanemad olla liialt hõivatud, et oma lastele loomadest ja maaelust rääkida või pilte näidata.»

Kui maakoha pilt 1990ndate lõpul kasutusse võeti, siis alguses sellist probleemi ei olnud. Lapsed tundsid maaloomi ka juhul, kui olid ise linnadest pärit.

Valtonen ei välista, et mõne aasta pärast näidatakse pilte fotokandja asemel nutiseadmetest: «Oleme kaalunud erinevate tehnikavahendite kaasamist, et tekitada lastele harjutuste sooritamisel tuttavam keskkond.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles