Aia- ja remonditööd, rulluisutamine, rattasõit, matkamine või kalalkäik – mõnusad suvised tegevused kõik, ent suurendavad ka kukkumise või sõrme lõikamise ohtu. Kuidas tohterdada väiksemaid pindmiseid haavu niimoodi, et need võimalikult ruttu terveks saaks? Nõu annab Apotheka proviisor Janika Tähnas.
Kuidas tohterdada suvel tekkivaid haavu?
Esmalt tuleks haav võimalusel voolava puhta vee all suuremast mustusest puhtaks loputada. Puhastamiseks sobib kasutada ka füsioloogilist lahust, mis ei kipita haaval. Seejärel tuleks haav infektsiooni vältimiseks desinfitseeriva vahendiga (Pharmacare antiseptiline sprei või Prontosan haavaloputusvahend) puhastada ning viimaks katta puhta sideme, plaastri või haavaliimiga. Tänapäeval on aga apteegis sadu erisuguseid plaastreid, igaüks mõeldud isemoodi haava jaoks. Kuidas selles plaastrimaailmas orienteeruda?
Sobiva plaastri valik sõltub eelkõige haava iseloomust. Kindlasti vajab haav katmist. Iganenud on arusaam, et haav vajab paranemiseks õhku. Tegelikult vajab haav paranemiseks niisket keskkonda. Õhu käes haav kuivab ning sellele tekib koorik. Koorik on aga elutu kude, mis takistab haava paranemist ning süvendab haava. Väiksemad koorikuga haavad siiski paranevad, kuid suuremad koorikud tuleb eemaldada ja selleks kasutatakse mitmesuguseid haavahooldustooteid (nt. Normlgel või Prontosan) - igatahes on parem hooldada haava nii, et suuri koorikuid ei tekigi. See aga ei tähenda, et haava katmisel peaks tingimata just veekindlaid plaastreid kasutama, hästi sobivad ka õhku läbi laskvad plaastrid.
Veekindlad plaastrid on omal kohal ujuma minnes ning sagedasel kokkupuutel veega. Väiksemate nö sõrmeplaastrite hulgas on valikus ka antibakteriaalsed plaastrid (näiteks Hansaplast Med plaastrid või Urgo resistent plaastrid), mis sobivad hästi olukordadeks, kus haava puhtuse tagamine on probleemne.
Apteegis on müügil ka plaastrid, mis on mõeldud pindmise haava verejooksu sulgemiseks. Iseseisvalt võib kodus kinni teipida vaid väikeseid ja puhtaid haavu. Protseduur on kiire ja valutu, piisava pikkusega teibiriba tuleb viia üle eelnevalt puhastatud haava. Kui haav on suur, servad hoiavad eraldi, verejooks suurem (ka nt loomade hammustuste korral) peaks esimese asjana siiski traumapunktist läbi käima ja haava spetsialistil üle laskma vaadata.
Väga liikuvatele kohtadele nagu põlved ja küünarnukid, suurematele marrastustele ja väikestele sõrme otsas paiknevatele lõikehaavadele-lõhedele sobivad kaitseks spreiplaastrid ja haavaliimid.
Põletushaavadel esmatähtis jahutamine
Omaette kategooria plaastreid on spetsiaalselt välja töötatud lastele - plaastrid on väiksemad, aga eeskätt ilusate värviliste piltidega, mis paranemise kohe märksa lõbusamaks muudavad.
Sageli on suvel tujurikkujaks jalanõudest tekkivad villid. Hea abivahend villide vältimiseks on kasutada hõõruma hakkamisel koheselt spetsiaalset Compeedi ville ennetavat pulka, mis kuivatab niiske koha ning muudab naha pinna libedaks. Kui aga vill on juba tekkinud, ei tohi seda katki teha – sest see on otseseks sissepääsuks bakteritele – vaid puhastada terve vill ning asetada sellele villiplaaster. Villiplaaster pehmendab jalanõu survet villile ning seda ei pea vahetama – plaaster tuleb mõne päeva möödudes haava paranemisel ise nahalt lahti.
Põletushaavade esmaabiks peab kindlasti kodus olema külmakott ning jahutav põletuse vastane geel, näiteks Burnshield või Burnjel, mis väldib kuumuse süvenemist kudedesse ning ühtlasi hoiab ära infektsiooni tekke mustusele avatud kahjustatud nahapinnal. Põletushaavade puhul on samuti oluline jälgida, et haav oleks pidevalt niisutatud. Selleks tuleb kanda põletusele paks kiht geeli ning vajadusel katta sidemega, kuivamise korral korrata protseduuri. NB! Esmaabiks ei sobi pantenooli sisaldavad vahud ja kreemid, mis vastupidiselt lukustavad kuumuse haavakoesse ning süvendavad alumistes kihtides põletust veelgi. Sama kehtib ka päikesepõletuse erinevate astmete korral, kus peamine eesmärk on ikkagi naha jahutamine. Pantenooli sisaldavad vahendid sobivad aga eelkõige mitteveritsevate pindmiste nahakahjustuste või paranenud naha hoolduseks ning niisutamiseks.
Uus lahendus – hüdrokolloidplaaster
Peredes, kus on lapsed või rulluisutamist ja rattasõitu harrastavad inimesed, võiks varuks olla kindlasti hüdrokolloidplaastrid (näiteks Urgomed hüdrokolloidsed plaastrid), mis on ideaalsed marraskil põlvede või küünarnukkide hooldamisel. Kui vanasti oli igas majapidamises marrastuste tohterdamiseks levinud vahend briljantroheline, siis tänapäeval seda kindlasti enam ei soovitata, kuna tegemist on alkoholi baasil oleva lahusega, mis kipitab, kuivatab ja traumeerib kudet veelgi ning põhjustab kooriku teket, mille tõttu paranemisprotsess aeglustub. Samuti tekib kooriku alusele pinnale suurema tõenäosusega armkude. Hüdrokolloidplaastrid tekitavad aga katkisele kohale justkui ajutise naha, hoides haava õhu- ja veekindlana.
Niiske haavaga kokku puutudes moodustab hüdrokolloidmass geeli, mis tekitab soodsa keskkonna haava paranemiseks. Kui haav õhuga kokku ei puutu, ei teki sellele haava paranemist aeglustavat koorikut ning erinevalt tavalistest plaastritest, ei vaja hüdrokolloidplaastrid ka igapäevast vahetamist – need võivad järjest haaval olla kuni seitse päeva. Sügavamate ja suuremate haavade puhul, mille paranemine võtab kauem aega, on hüdrokolloidplaastrid samuti väga mugavad, sest nende geelja koostise tõttu on plaastri vahetamine kerge ja valutu. Teatavasti tavaliste plaastrite ja sidemetega on oht, et haav on sideme või plaastri külge kinni jäänud ja selle eemaldamine traumeerib niigi õrnu kudesid. Tänu elastsusele sobivad hüdrokolloidplaastrid kasutamiseks kogu keha pinnal, eriti aga liikuvates kohtades nagu põlved ja küünarnukid, kus tavaline plaaster niikuinii peal ei püsi. Hüdrokolloidplaastreid kasutatakse meditsiinis veel näiteks põletushaavade hooldamisel, aga ka nahasiirdamiste ja muude suuremate haavade korral.
Ka sidemeid võiks kindlasti koduses apteegis olla paar-kolm rulli. Seda juhtudeks, kus vigastatakse end terava esemega sügavamalt või tekib muul viisil rohke verejooksuga haav. Ühe rulliga tuleks tugevalt suruda haavale, et ohtlik verejooks veresoonest peatuks ning teisega sidudes rull kinnitada. Need paar rulli võivad õnnetumal juhul päästa elu.
Kuna haavu võib olla väga erinevaid, tasub nende hooldamiseks nõu küsida kindlasti apteekrilt, kes siis – kasvõi haava pilti nähes – oskab ka õigeid tooteid soovitada.