Kolmandiku haiglavalvetest katavad residendid

Marian Võsumets
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Palju valveid kaetakse residentidega
Palju valveid kaetakse residentidega Foto: Albert Truuväärt/Scanpix

Tervelt kolmandik arstiõppe residentidest on haiglates ilma juhendaja või eriarstita öösiti valves, selgub värskest residentuuri uuringust.

Vastutav valvearst tohib Põhja-Eesti regionaalhaiglas (PERH) olla vaid vastava väljaõppega arst, kuid teise ja kolmanda positsiooni võivad juhendaja loal katta residendid. «Erandjuhtudel, väga tublide õpitulemuste korral ja juhendaja otsuse alusel, võib määrata valvesse ka teise aasta residente. Residenti üksinda, ilma kogenud kolleegita, valvesse ei määrata ja see ei ole lubatud,» kinnitas PERHi juhatuse liige Sven Kruup.

Tartu Ülikooli kliinikumi ülemarst Margus Ulst kinnitab samuti, et residendid pole kunagi haiglas üksinda: «Kliinikumis on ööpäevaringselt valves 29 valvearsti ning kutseulatuses alati kogenumad kolleegid.» Pärnu haigla juhi Urmas Sule arvates peaksid väiksema arstide arvuga haiglad leidma kompromissi, kuidas puuduvaid spetsialiste residentidega korvata.

Residentide uuringust selgub, et soovitakse teha rohkem erialast ja suurema vastutusega tööd. «Kui konkreetne haigla ei tegele keeruliste kirurgiliste-, sisemeditsiini- või kolmanda astme intensiivravi vajavate patsientidega, siis on kolmanda, neljanda või viienda aasta residendi kvalifikatsioon reeglina täiesti piisav, et tagada kvaliteetsed ravitulemused,» usub Kruup. Ta lisas, et residentuur ongi see koht, kus noor eriarst peab omandama iseseisva otsustamise kogemusi.

Ulsti hinnangul peaks siinkohal riik reaalsusele otsa vaatama ja muutma haiglaliikide määrust tegeliku eluga kokkusobivaks: «Ei saa teha etteheiteid nende haiglate juhtidele, kes Soome tööturu magneetilist äratõmbejõudu trotsides tagavad valveteenistuse residentide abiga.» Sule seisukoht on, et olukord tuleks enne määruse muutmist spetsialistide ringis selgeks rääkida.

Sven Kruup määruse muutmist vajalikuks ei pea: «Ei ole otstarbekas muuta üldist reeglit, mille kohaselt esimeste aastate residente iseseisvale tööle ei lubata.» Vanemate residentide töö reguleerimist ta ei kommenteerinud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles