Otsusel endale tätoveering teha, on pikaajalised tagajärjed.
Mida teeb tätoveering nahaga?
/nginx/o/2017/10/27/7258141t1h86ed.jpg)
3. august 2015, 15:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Enamasti jääb tätoveering nahale igaveseks, kui seda ei otsustata eemaldada, teatab medicaldaily.com. Olgu põhjuseks enda määratlemine või huvide väljendamine – tätoveering on suur otsus. Mis aga toimub sel ajal nahaga ning kuidas püsib tätoveering laiali valgumata?
Rakutasandil tähendab tätoveeringu tegemine seda, et nõel läbistab nahka – ja seeläbi naharakke – 50 kuni 3000 korda minutis. Nõel läbistab naha pealmist kihti ehk marrasnahka ning nahaalused kapillaarid imavad tinti endasse. Immuunsüsteem üritab sel ajal keha kõigi talle tekitatud haavade eest kaitsta ega lase tindil laiali valguda.
See tähendab, et pärast igat nõelatorget üritavad naharakud end taas sulgeda ja seeläbi haava parandada. Tint on organismile võõrkeha ning rakud proovivad seda endasse imades hävitada. Kuna tint ei lahustu, jääb see marrasnaha tasemele geelja massina püsima. Keha kaitsereaktsioon ei lase tindil laiali valguda ning seetõttu säilitavadki tätoveeringud pikaks ajaks oma kuju ja värvid.
Ajapikku vajub tint naha sees veidi allapoole, seetõttu näevadki tätoveeringud vahetult pärast tegemist nii erksad välja. Hiljem kasvab tätoveeringu kohale õhuke uue naha kiht, mis muudab pildi veidi tuhmimaks. Sellegipoolest jätkavad naharakud tindi lagundamist kogu aeg, mistõttu see aastakümnetega veelgi tuhmimaks muutub, kuid täielikult ei kao tätoveering kunagi ära.