Asjatundja nõuanded: elu pärast infarkti

Marian Võsumets
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Südame prototüüp
Südame prototüüp Foto: Toomas Huik

Ida-Tallinna Keskhaigla II kardioloogia osakonna õendusjuht Anžela Kaminskas toonitab infarktijärgsest elust rääkides, et eriti tähtis on lähedaste toetus.

Kaminskas meenutas, et südame infarkt tähendab pöördumatut südamelihase kahjustust, vahendab meditsiiniuudised.ee. Ta selgitas, et teatud osa südamelihasest sureb, kuna ei saa piisavalt rikastatud hapnikuga verd. 

Infarkti tunnusteks on higistamine, tugev nõrkustunne, iiveldus, oksendamine, õhupuudus, hingeldus, südamekloppimine. Seejuures pulss võib olla väga aeglane ja vererõhunäitajad väga madalad. Loomulikult võib tema sõnul kaasneda erutus ja hirmutunne õhupuuduse tõttu. Tihti imestatakse, et ka oksendamine võib olla infarkti tunnuseks. «See on atüüpiline sümptom, aga sinna juurde peaks käima veel mõni teine infarkti tunnus nagu õhupuudus, külm higi,» selgitas Kaminskas. Vaatamata õe kogemustele või kompetentsusele, ei kuulu diagnoosimine siiski õdede pädevusse ja haiguse diagnoosi määrab arst.

Õe sõnul on tähtis jõuda südamelihase kahjustusest ette, trombid eemaldada enne, kui kahjustus jõuab tekkida.

Kaminskas rääkis, et pärast infarkti on tähtis lähedaste toetus. Arm ise kasvab kokku 7-10 päevaga. Pereliikmed peaksid aga mõistma ja julgustama paranevat haiget, mitte pidevalt pulssi jälgima ja väiksemate muudatuste peale erutuma. «Peab mõistma, et süda suure tõenäosusega paraneb,» lausus Kaminskas. «Südameinfarkt ei tähenda elu lõppu.»

Tihti uuritakse, kas ja millal sugueluga taasalustada võib. «Suguelu tuleb pidada pärast infarkti normaalseks, mitte tabuks,» toonitas Kaminskas. «Seksiga on lubatud alustada kohe, kui soov on. Seks ei tapa, surm abieluvoodis on äärmiselt harv.»

Autorooli võib infarktihaige istuda kuu aega pärast haiglast väljakirjutamist. «Elukutselised autojuhid peaksid raviarstiga nõu pidama,» lausus ta. «Saunas võib ka käia, kuid kuumus peaks olema mõõdukas, umbes 50-70 kraadi. Veresooned muutuvad soojas laiemaks, külmaga aga tõmbuvad kokku. Sel hetkel võib tekkida järsk vererõhu tõus millega kaasnevad rütmihäired, pearinglus ja valu rindkeres. Laval ei tohiks kaua istuda ning külm dušš võib ajada veresooned spasmi.»

Lennureis on Kaminskase sõnul südamehaigele täiesti ohutu, sest rõhk on lennukisalongis reguleeritud. «Vaid siis, kui lennuk tõuseb või maandub, võib vererõhk lühiajaliselt langeda või veresooned spasmi minna,» lausus ta. «Kui patsient kasutab verd vedeldavaid ravimeid, siis pole lennureis ohtlik.»

Lõunamaa reisil tuleb päevitamise ja kuumuse osas samuti ettevaatlik olla. «Kuumusega kaotame vedelikku ja kaaliumi, naatriumi, magneesiumi, mis on nagu südamevitamiinid. Alkohoolsetesse jookidesse tuleb kuumaga suhtuda ettevaatlikult,» lisas Kaminskas. «Originaalpakendis ravimid tuleks kaasa võtta, sest muidu võõrad arstid ei oska vajadusel aidata. Hea, kui on kaasa võetud ravimileht ja viimane EKG.»

Alkoholil on tema sõnul kerge rahustav toime väikestes annustes ja mõnel haigel on sellest stenokardia korral abi. «Mõõdukas alkoholi tarvitamine seltskonnas on südamehaigele täiesti lubatud,»  sõnas Kaminskas. «Suur kogus alkoholi ja pohmelus aga võivad esile kutsuda igasuguseid rütmihäireid, niisiis sellest peab hoiduma.»

Kaminskas jagas veel teadmist, et väga ülekaalulisel inimesel kerkib diafragma ülespoole ja südamele ei jää lihtsalt ruumi. «Kõrge kolesterool ja stress kahjustavad kõige rohkem veresooni,» lausus ta. «Soola ei tohiks päevas üle kolme grammi tarvitada, aga selle saab juba vorstist või singist.»

Ka kehalist aktiivsust tuleb pärast infarkti suurendada, mitte jääda teleka ette istuma. «Päevas tuleb jalutada 30-45 minutit. Hea oleks kiire tempoga jalutada, jälgida tuleb oma pulsisagedust,» soovitas Kaminskas. Normaalne südametegevus on 60-90 lööki minutis. «Kui kiiresti jalutada, siis tekib koormus: vererõhk ja pulss tõusevad. Istudes peaks pulss taastuma kahe-kolme minuti jooksul. Kui seda ei juhtu, võiks arvata, et pärast infarkti on tekkinud südamepuudulikkus,» täpsustas ta.

Tähtis on ka suitsetamisest loobumine ja tervislik toitumine.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles