Fond toetab üliharuldase silmavähiga meest 14 000 euroga

Marian Võsumets
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vähiravifondi eestvedaja Toivo Tänavsuu
Vähiravifondi eestvedaja Toivo Tänavsuu Foto: Sander Ilvest

Vähiravifond «Kingitud elu» toetab ligi 14 000 euroga Valgamaal elavat 56-aastast meest, kellel on harvaesinev silmast lähtuv melanoom.

Selle haiguse esinemissagedus on umbes viis haigusjuhtu miljoni inimese kohta aastas. Fondi annetajate abiga saab mees esialgu kolmeks kuuks maailma ühe moodsaima ja efektiivseima melanoomiravimi Keytruda (pembrolisumab). Mees panustab ise oma ravisse 20 000 eurot, mille tarvis müüs metsamaad.  

Inimlikult raskesti mõistetavatel asjaoludel keeldus mehe ravi rahastamast haigekassa, ehkki oli alles hiljuti sama ravimi ühele teisele patsiendile erandkorras soetanud. Teine patsient, 73-aastane Olavi alustas Keytruda ravi suve hakul Soomes. Siis ei olnud ravimil veel Euroopa Liidus müügiluba, kuid Soomes pakuti seda eriloa alusel.

Olavi puhul kompenseeris haigekassa ülikalli välisravi (11 000-eurone manustamine iga kolme nädala tagant) seetõttu, et Keytruda polnud Eestis müügiloa puudumise tõttu kättesaadav. Vajalikud load sai ravim juulis ning nüüd saab ravimitootja seda tarnida ka Eestisse.

Fondilt abi saav 56-aastane mees pöördus 2013. aasta sügisel arsti poole ja kurtis, et parem silm tundub udune. Kohalik silmaarst kahtlustas kaed. Viis kuud võttis mees silmatilku, kuid silm ei paranenud. Alles TÜ Silmakliinikus pandi õige diagnoos. Selgus, et ta oli silmatilkadega ekslikult ravinud agressiivset ja väga eluohtlikku melanoomi.   

«Neid emotsioone, mis peas ringi trampisid, oli igas tumedas toonis. Hirm, pettumus, viha – need on tunded, mis tulid ja läksid. Pahaloomuline kasvaja ja vähk on piisavalt hirmutavad sõnad, ent kuuldes neid koos eesliitega «silm» tundus kõik veel mõistusevastasem – kuidas saab nahavähk silma?» ütleb patsient. 

Silmast lähtunud melanoom on haruharv melanoomi alavorm – umbes viis juhtu miljoni inimese kohta aastas – ning traditsioonilisele keemiaravile see enamasti ei allu. 

Esmasest šokist tuli kiirelt taastuda, sest edasine raviplaan oli intensiivne ning käivitus päevapealt. Kiiritusravi ei andnud loodetud tulemust. Mehe silm eemaldati ja pandi asemele protees. Järgnes uus hoop: vähisiirded avastati ka maksast. 

«Kiiritusravi, kolm operatsiooni ja 12 keemiaravi hiljem tõdesid spetsialistid, et tavapärased meetodid enam ei aita. Järgmiseks sammuks on minu jaoks irooniaga öeldult «hinge hinnaga» ravim, sest haigekassa selle uue lootustandva rohu ostmist ei toeta,» kirjeldas patsient.

«Jõudsin «Kingitud elu» fondi inimeste ja annetajateni, kes abistavad neid, kellel lootus hakkab lõppema. Õnneks oli mul tükike metsamaad, mille müügist saadud raha koos fondi toetusega aitab mul oodata taas positiivsemaid ravitulemusi. Ka armastav perekond ja huumor, raskemal päeval ka võllahuumor, on need, mis aitavad mul kõige paremini iga päevaga toime tulla ja edasi loota. Aitäh kõigile suure südamega inimestele!»

«Tänu fondi annetajatele oleme ühele patsiendile taas saanud ehitada silla üle riikliku ravipoliitika bürokraatiaoru ning lootusetuse jõe. Keytruda pole imerohi, kuid on paljulubav moodne meditsiinisaavutus. See on melanoomiravimitest kõige efektiivsem ja soodsam, lubades parimal juhul aastaid täisväärtuslikku elulisa. Meil on suur rõõm see ravim ühele parimais aastates Eesti mehele kättesaadavaks teha,» ütles vähiravifondi «Kingitud elu» juhataja Toivo Tänavsuu.

Vähiravifond «Kingitud elu» jätkab sel suvel aktiivselt annetuste kogumist ka väliüritustel. Sel nädalal on fondi vabatahtlikud Käsmus Viru Folgil ning Pärnus Weekend Festivalil, kus kõik on oodatud annetusega vähihaigetele elu kinkima. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles