Terviseameti teatel on alanud puuknakkustesse haigestumise kõrgaeg, ainuüksi juulis registreeriti 34 uut puukentsefaliiti haigestumise juhtu ja avastati 201 puukborrellioosi haigestumist.
Terviseamet: puuknakkustesse haigestumise kõrgaeg on alanud
7. august 2015, 15:07
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juuli lõpu seisuga registreeriti Eestis 49 puukentsefaliiti haigestumise juhtu, neist 34 lisandus juulis ja 455 puukborrellioosi haigusjuhtu, millest 201 avastati juulis, teatas terviseamet.
Terviseamet soovitab metsa või loodusesse minnes riietuda puugikindlalt. Abiks on pikad püksid ja pikkade varrukatega pluus, soovitavalt heledat värvi. Koju jõudes tuleb ennast kontrollida üle kogu keha. Mida rutem puuk avastada, seda väiksem on haigestumise tõenäosus.
Kui entsefaliiti haigestumist saab ära hoida vaktsineerimisega, siis borrelioosi vastu pole ravimitööstus seni vaktsiini leidnud. Puukentsefaliidi vastu spetsiifilist ravi pole. Haiguse läbipõdenud omandavad eluaegse immuunsuse. Puukborrelioosi ravitakse antibiootikumidega. Kui puukentsefaliiti esineb Eestis harilikult vaid aasta soojematel kuudel, siis puukborrelioosi avastavad arstid inimestel aasta ringi.
Puukentsefaliidiviirus jõuab inimese organismi kiiresti pärast hammustust, kuid Borrelia-bakterist nakatumiseks kulub enamasti kaks ööpäeva, kuni nahka imendunud puugilt haigustekitajad inimesele üle kanduvad. Haiguse tunnused ilmnevad borrelioosi puhul veelgi hiljem - ühe kuni nelja nädala pärast. Kõige tavalisem borrelioosi nakatumise tunnus on paarisentimeetrise läbimõõduga punetav nahalööve.
Puugiohtlik aeg kestab tavaliselt aprillist oktoobrini, kuid pehme talv võib seda pikendada. Puuk muutub aktiivseks, kui maapinna temperatuur on viis kuni seitse kraadi.