Öeldakse, et kõrge vererõhk ei anna endast erilist märku, aga võib tervisele ootamatult valusa hoobi anda, seevastu madal vererõhk piinab hullusti, aga ei ole nii äkiline. Seetõttu peaksid ka noored ja terved inimesed oma vererõhku vähemalt paar korda aastas kontrollima. Kõrge või madala vererõhu korral tuleb muuta elustiili, abi võib leida ka apteegi käsimüügist.
5 olulisimat abimeest vererõhu hoidmisel
Kui süda pumpab verd veresoontesse, tekib rõhk, mida on võimalik mõõta. Vererõhku mõjutavad südamelihase jõud ja veresoonte toonus ning mitmed teised faktorid nagu vere vee- ja soolasisaldus ning neerude ja närvisüsteemi seisund. Vererõhk muutub vastavalt organismi vajadustele. Kõige madalam on vererõhk öösel ja kõige kõrgem erutuse või kehalise koormuse korral. Pika aja vältel võib kõrge vererõhk põhjustada tõsiseid kahjustusi mitmes elutähtsas organis, sh neerudes, ajus ja südames.
1) Südametilgad, mis sisaldavad kasulikke ravimtaimi nagu veiste-südamerohi, viirpuu, palderjan ja piparmünt, on toetavaks vahendiks kõrgenenud vererõhu korral. Kui palderjan või piparmünt millegipärast ei sobi, on ka eraldi veiste-südamerohu tinktuuri, mida rahva seas tuntakse rahustava, südamekloppimist vähendava ja südametegevust korrastava toime poolest.
2) Viirpuutinktuur ja -ekstrakt on südame- ja vereringefunktsioone toetav. Viirpuuekstrakti leidub ka komplekspreparaatides (nt Unaherb toonikum, ja Cardiopill kapslid) koos teiste organismile kasulike ainetega – vitamiinide, mineraalainete ning erinevate taimeekstraktidega.
3) Arooniatabletid ja -mahl. Augustis-septembris valmivad aroonia viljad: see põõsas on kindlasti paljudel koduaias kasvamas, kuid vähesed teavad, et aroonia marjad on rahvameditsiinis tuntud veresooni laiendava ja nende seinu tugevdava toime poolest. Kui marjade iseloomulik tugev maitse on vastuvõetamatu, on võimalik tarvitada arooniat tablettide või meega magustatud mahla kujul.
4) Küüslauk. Igapäevane küüslaugu tarvitamine aitab hoida veresoonte ja südame tervist. Lisaks on küüslauk üldtugevdav ning tõstab organismi vastupanuvõimet. Apteegist saab osta nii küüslaugutablette, -kapsleid kui ka -tinktuuri. Küüslaugupreparaatide manustamisel peaksid olema ettevaatlikud inimesed, kes tarvitavad verd vedeldavaid ravimeid või kel on probleeme vere hüübimisega.
5) Oomega-3 rasvhapped. Vererõhu kontrolli all hoidmiseks on tähtis, et igapäevane toit oleks tervislik ja mitmekesine, sealhulgas sisaldaks piisavalt häid oomega-3 rasvhappeid, mida organism ise ei tooda. Tervislik on süüa rasvast kala vähemalt kaks korda nädalas või võtta lisaks kala- või kalamaksaõli (kas vedelikuna või kapslitena). Organismile hästi omastatavas fosfolipiidses vormis rasvhapped sisalduvad krevetitaolisest koorikloomast – krillist, saadud õli kapslites, mille eeliseks on ka see, et puudub spetsiifiline kalaõlile omane lõhn ja järelmaitse. Kasulikud on ka taime- ja pähkliõlid, nt kanepiõli, linaseemneõli või kreeka pähkli õli. Oomega-3-rasvhapetega peavad olema ettevaatlikud inimesed, kellel on probleeme kergelt tekkiva veritsusega või kes tarvitavad verd vedeldavaid ravimeid.
Madalale vererõhule. Palju räägitakse kõrgvererõhust ja sellega kaasnevatest ohtudest, kuid mitmeid patsiente vaevab just liialt madal vererõhk. Loomupäraselt madal vererõhk, mis pole seotud mingi haigusega, tekitab ebameeldivaid vaevusi, nagu vaevaline hommikune ärkamine, silme eest mustaks minemine jne. Enamasti aitab tass kanget kohvi, aga sellega ei tasu liialdada. Lisaks sportlikule eluviisile ja tervislikule toidule võib abi leida ka organismi üldist toonust tõstvatest preparaatidest, näiteks ženšenni sisaldavatest preparaatidest, eleuterokoki või kuldjuure tilkadest ning guaraana tablettidest.
Milline on normaalne vererõhk?
Südame kontraktsiooni (ehk kokkutõmbumise) ehk süstoli ajal tekkivat rõhku nimetatakse süstoolseks rõhuks. Südame lõõgastumise ehk diastoli ajal tekkivat rõhku diastoolseks rõhuks.
Vererõhk loetakse normaalseks siis, kui süstoolne rõhk on ligikaudu 130 ning diastoolne 85 mmHg (millimeetrit elavahõbedasammast).
Kõrgenenuks peetakse vererõhku, mis korduvatel mõõtmistel ületab süstoolse rõhu piiri 140 ning diastoolse rõhu piiri 90 mmHg.
Madalaks loetakse vererõhku siis, kui rahuolekus korduval mõõtmisel ei ületa süstoolne rõhk 100 mmHg ja diastoolne 60 mmHg.
Kuidas vererõhku õigesti mõõta?
- Vältige 30 minutit enne vererõhu mõõtmist suitsetamist, ergutavate jookide joomist (kohv, tee, alkohol, energiajoogid), tugevat söögikorda ja füüsilist pingutust.
- Enne vererõhu mõõtmist tuleks viis minutit rahulikult istuda.
- Käsi, millel hakatakse vererõhku mõõtma, tuleb asetada lauale, südame kõrgusele, peopesa ülespoole.
- Vajadusel tuleb mõõta vererõhku mitu korda paari minuti järel.
- Keha ja käsi ei tohiks olla pinge all ning mõõtmise ajal peaks selg olema toestatud (näiteks istuge seljatoega toolil) ja käsi lamama lõdvalt, mitte pinge all.
- Vererõhu mõõtmise ajal ei tohi rääkida ega hoida jalgu risti.
- Vererõhuaparaadi mansetivoolik (või spetsiaalne märk mansetil) asetage mõõtmisel arteri kohale (tavaliselt näidatud vererõhuaparaadi juhendis või paluge arstil-apteekril õige koht ette näidata).
Põhilised vead vererõhu mõõtmisel:
- Vererõhu mõõtmisel ei tohi keha ja käsi pinge all olla. Käsi ei tohi olla üles tõstetud.
- Mansett ei asu südame kõrgusel. Näiteks istutakse diivanil või toolil ja käsi pannakse kõrgemale lauale. Eriti oluline on see randmeaparaadi puhul, et mansett asuks südame kõrgusel. Kui mansett asub südamest kõrgemal, siis tulevad vererõhuväärtused madalamad, kui mansett asub madalamal, siis kõrgemad.
- Kõrge vererõhuga patsiendid on sageli ka ülekaalulised, seetõttu tuleks kindlasti jälgida, et kasutusel oleks kehasuurusele vastav mansett. Kui mansett on liiga kitsas, siis tulevad vererõhuväärtused kõrgemad, kui liiga lai, siis madalamad.
- Mõnel inimesel on vererõhku mõõtes käte vahel erinevus, eriti vanemaealistel. Esimesel korral tuleks vererõhku mõõta mõlemalt käelt ning järgnevad korrad mõõta kõrgema näidu andnud käelt.