Üks Eesti perearstisüsteemi loojatest, Tartu Ülikooli emeriitprofessor Heidi-Ingrid Maaroos arvab, et tervisekeskuste nüüdisajastamist ei peaks nimetama perearstireformiks.
Maaroos: ma ei nimetaks tervisekeskuste ajakohastamist perearstireformiks
/nginx/o/2017/10/27/7258141t1h86ed.jpg)
11. august 2015, 14:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tema sõnul peakski nii olema, et töötingimused paranevad, kuid perearstiabi põhiprintsiipe, mis on ennast juba õigustanud, ei hakataks muutma, vahendab med24.ee.
«Näiteks kui haiglad said Euroopa raha renoveerimiseks, siis keegi väga ei rääkinud, et on mingi haiglate reform – lihtsalt said paremad ruumid, said juurde aparatuuri, mis sinna ruumidesse oli ette nähtud. Nii et see võiks ka perearstisüsteemi puhul selliselt olla, et parandatakse töötingimusi, aga ei hakata muutma neid põhiprintsiipe, mis on hakanud tööle ja ennast õigustanud ning mida on ka kiidetud,» rääkis Maaroos.
Nii peab tema hinnangul kindlasti alles jääma perearstide iseseisvus oma nimistuga tegelemisel ja nimistupõhine rahastamine. «Mitte nii, et ruumi omanik on ka tööandja ja arst on seal palgatööline. See ei sobiks küll selle printsiibiga, et eriala säilitaks mingi identiteedi.»
Maaroos lisas, et praegu on eriala saavutanud siiski sellise tugevuse, et enda eest osatakse seista ning see välistab ka ohu, et nimistupõhisus võiks ära kaduda. «Perearsti põhiline printsiip on järjepidevus, mis saavutatakse ikkagi nimistupõhisusega. Kuigi suuremas keskuses võib näiteks ägedad haigusjuhud lahendada ka teistmoodi – et patsient saab kohe arsti juurde, tehakse ka valvesüsteemid. Nii et siin on organisatoorselt palju võimalusi, aga see peaks jääma, et mul on oma perearst ja kui mul on mingi korraline visiit või on tegemist ennetustegevusega, siis ma saan tema või tema õe juurde,» selgitas ta.
Üldiselt pidas Maaroos tervisekeskuste loomist positiivseks. «See, et raha tuleb esmatasandil juurde ja perearstide tingimusi parandatakse, on ju väga hea. Tegelikult on see ju päris normaalne, et tänapäeval peavad nii perearstil kui -õel olema head töötingimused ning ka patsiendil peaks olema mõnus käia arsti juures.»
Kindlasti peab tema sõnul perearstidele jääma ka valikuvõimalus – mingil juhul ei tohiks neid sundida suurde perearstikeskusesse koonduma. «Võib-olla kellelegi meeldib ikka töötada oma ruumides ja töötada ka üksinda või kahekesi. Ma väga loodan, et tervisekeskuste loomisega ei teki sundkollektiviseerimist.»