Rahvusvaheline vähinädal «Elades tubakata, ennetame kopsuvähki» oli sel aastal suunatud kopsuvähi vältimisele ja võitlusele suitsetamise kui vähi suurima riskiteguri vastu.
Kopsuvähk on enamikul juhtudest välditav
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kopsuvähi tekkes on kõige suuremaks riskiteguriks suitsetamine, mis põhjustab 90 protsenti kõigist kopsuvähi juhtudest.
Eestis suitsetatakse aastas kolm tuhat tonni tubakat ning meil on umbes 350 000 regulaarset suitsetajat ehk iga neljas täiskasvanud inimene (16–64-aastased) suitsetab iga päev.
Neile lisanduvad veel juhusuitsetajad, keda on elanikkonnast kaheksa protsenti. Meeste seas on suitsetamine levinum – igapäevasuitsetajaid on 39 protsenti, naiste hulgas 17 protsenti.
Passiivse suitsetaja ohud
Tubakasuitsus on üle nelja tuhande keemilise komponendi, millest rohkem kui 40 on kantserogeensed ehk vähkitekitavad. Suur riskifaktor on ka siseruumides tubakasuitsuses keskkonnas viibimine ja teiste suitsu sissehingamine, mis põhjustab kolm kuni viis protsenti kopsuvähi juhtudest.
Tubakasuitsu kõrvalvoosse satub 55–70 protsenti tubaka põlemisel tekkinud ainetest. Kõrvalvoos on 3,5 korda rohkem tõrva, 6,8 korda rohkem vingugaasi ja 6,6 korda rohkem nikotiini kui selles tubakavingus, mille suitsetaja ise oma kopsudesse tõmbab.
Kui mittesuitsetaja viibib kogu päeva samades ruumides suitsetajaga, kes tõmbab paki päevas, saab mittesuitsetaja õhust kätte tubakavingu annuse, mis võrdub seitsme-kaheksa sigaretiga.
Kopsuvähk on kõikjal maailmas endiselt vähisurma põhjustaja number üks.
Eesti vähiregistri andmetel haigestus 2007. aastal kopsuvähki 702 inimest – 562 meest ja 140 naist. 2006. aastal oli see arv 663 – 509 meest ja 154 naist. Pea sama palju inimesi ka sureb igal aastal kopsuvähi tõttu.
Meestel on kopsuvähk kõige enam diagnoositud pahaloomuline kasvaja viimaste aastakümnete vältel. Kui meeste seas hakkab kopsuvähki haigestumine vähenema, siis naiste haigestumus sageneb.
Väga piltlikult öeldes: Eestis haigestub iga kümne tunni järel üks inimene kopsuvähki ning iga 12 tunni järel sureb üks inimene selle haiguse tagajärjel.
Kopsuvähk ei arene suitsetajatel üleöö, vaid aastatepikkuse suitsetamise tagajärjel. Suurim probleem kopsuvähi juures on spetsiifiliste sümptomite puudumine algstaadiumis, mistõttu varajane diagnostika on keeruline. Ligikaudu 80 protsenti kopsuvähi juhtudest avastatakse kaugele arenenud staadiumis.
Kopsuvähist on võimalik terveneda, kuid selle eelduseks on varajane avastamine. Kahjuks ei pööra inimesed (eelkõige suitsetajad) muutustele oma tervislikus seisundis tähelepanu.
Krooniline sõltuvushaigus
Millele siis tuleks tähelepanu pöörata? Sümptomiteks on ärritusköha, muutused köha ja rögaerituse iseloomus eriti päevasel ajal, verekiud rögas ning põhjendamatu kaalulangus ja väsimus.
Kopsuvähk on üks vähiliikidest, mida oleks võimalik suurel osal juhtudest ära hoida – kui noorukid ei alustaks suitsetamist ja täiskasvanud loobuksid suitsetamisest.
Suitsetamine on krooniline sõltuvushaigus. Loobumise juures on vajalik üle saada kolmest sõltuvusest: sõltuvustegevusest, nikotiinsõltuvusest ja sotsiaalsest sõltuvusest.
Tubakast loobumisel annavad nõu nõustamiskabinetid. Nõustamisteenus on suitsetamisest loobuda soovijale tasuta, vaja on vaid aeg broneerida.
Nõustamiskabinette on üle Eesti 14, peale selle on kolm nõustamiskeskust noortele. Noorte nõustamist rahastatakse riikliku vähistrateegia vahenditest ja vanemate kui 16-aastaste nõustamine makstakse kinni Euroopa Sotsiaalfondi programmi «Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2010–2011» rahaga.
Nõu ja abi nii eesti kui vene keeles saab ka üleriigiliselt tasuta telefonilt 126 ja Eesti Vähiliidu tasuta nõuandetelefonilt 800 2233.
Artikkel põhineb SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla rindkerekirurgia ülemarsti Tõnu Vanakesa, Eesti Vähiliidu juhatuse esimehe dr Vahur Valvere ja Tervise Arengu Instituudi eksperdi dr Tiiu Härmi materjalidel.
Kasu loobumisest
Tubakast loobumise pikaajalised hüved:
2 nädalat kuni 3 kuud
• Vereringe paraneb.
• Liikumine muutub kergemaks.
• Kopsude tegevus paraneb kuni 30 protsenti.
1–9 kuud
• Köha, põskkoopapõletikud, väsimus ja hingeldus vähenevad.
• Ripsepiteel (väikesed narmad) hingamisteedes taastub, mis aitab paremini välja köhida röga, puhastada kopse ja vähendada põletikuohtu.
1 aasta
• Risk haigestuda koronaartõppe on poole võrra väiksem kui suitsetajal.
5 aastat
• Kopsuvähi risk väheneb poole võrra.
• Suu-, kõri-, söögitoru-, põie-, neeru- ja pankreasevähi risk väheneb.
• 10 aastat hiljem: risk haigestuda vähki on sama väike kui mittesuitsetajal.
• 15 aastat hiljem: risk haigestuda südame isheemiatõppe on võrdne mittesuitsetaja omaga.
• Üldine suremuse risk võrdsustub mittesuitsetaja omaga 10–15 aastat pärast loobumist.
Lisainfot loe aadressilt
www.tervisinfo.ee
Allikas: Tervise Arengu Instituut