Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Teadlased uurisid rasedushäirete geneetilisi põhjusi

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Tartu Ülikooli inimese molekulaargeneetika professori Maris Laane ja teaduri Siim Sõbra teadustöö uuris platsenta geenide avaldumismustrit nelja erineva levinud rasedustüsistuse puhul. | FOTO: Margus Ansu / Postimees

Lapseootel naisi sagedasti tabava preeklampsia põhjuseks on ulatuslikud häired platsenta geenide töös, näitasid värskes teadustöös Eesti teadlased. Kuna nad leidsid, et muutusi dirigeerivad üksikud geenid, võib see avada uusi võimalusi haiguse ärahoidmises ja ravis.

«Umbes 20 protsenti rasedustest kogeb erineva raskusastmega tüsistusi ning nende patsientide arv on tõusuteel,» ütleb Tartu Ülikooli inimese molekulaargeneetika professor Maris Laan.

Samas ei teata tihti, mis on nende tüsistuste algpõhjused. Nii alustaski Laane juhitud töörühm uurimust, milles võrreldakse platsenta geenide avaldumismustrit nelja levinud rasedustüsistuse ning normaalselt kulgenud raseduse korral. «Meie teadustöö on suurim seni läbi viidud platsenta geenide avaldumise uuring maailmas,» ütleb Laan. Artikkel ilmus täna maineka teadusajakirja Nature sõsarväljaandes Scientific Reports.

«Võrdluses näeme, et kõige lähedasem normaalsele on rasedusaegne diabeet, järelikult pärineb [selle tüsistuse tekke] risk pigem ema organismist, mitte ei tulene platsentast,» räägib Laan. «Preeklampsia puhul on aga selgelt näha platsenta mõju.»

«Selline kontrastne erinevus preeklampsia ja teiste tüsistuste vahel on täiesti uus teadmine,» lisab uurimisrühma teadur Siim Sõber, kes on ilmunud artikli esimene autor.

Preeklampsia on üks sagedamini esinevaid rasedustüsistusi, mida eelkõige iseloomustab ema vererõhu tõus. Raskematel juhtudel võib see emale kaasa tuua neerude ja teiste elundite püsivad kahjustused. «Ema kannatab selle aja jooksul üsnagi,» tõdeb Sõber.

Kui haigus avaldub raseduse varases järgus, on arstid sageli sunnitud nii ema kui ka lapse päästmiseks esile kutsuma enneaegse sünnituse. Ent seitse korda sagedasem ning senimaani geneetilisel tasandil väga vähe uuritud on tüsistuse hilisema avaldumisega variant.

Nüüd näitasidki eestlased, et ka preeklampsia selle tüübi puhul on häired platsenta geenide avaldumises ulatuslikud: sajad, ehk isegi tuhanded geenid, töötavad teisiti kui normaalse kuluga raseduse korral.

Hakates uurima, mis neid geene ühendab, leidsid teadlased kolm transkriptsioonifaktorit ehk valku, mille ülesanne on juhtida geenide tööd. «Ootamatu oligi see, et need geenid on reguleeritud väga väikse grupi transkriptsioonifaktorite poolt,» sõnab Laan. «Need tunduvad olevat väga tugevad signaalid, mis asuvad samm eespool geeniekspressioonihäirest,» lisab Sõber

Teadmine, milliste geenide häire iseloomustab kujunevad haigust, annab võimalusi seda varakult avastada ning paremini ravida. «Hilise preeklampsia puhul ei teata veel varajasi märke [mis lubaksid haigust diagnoosida],» märgib Sõber. «Siinkohal on suur auk, mida üritame selle uuringu abil täita.»

Lisaks andis uuring tuge viimasel ajal välja pakutud hüpoteesile, et üheks haiguseks peetud seisund võib tekkida mitut moodi. Osa hilise preeklampsia juhtumeid on tingitud varem alguse saanud häiretest platsenta töös, teised aga ilmnevad juhul, kui laps kasvab üsas liiga suureks. «Ema ressursid lihtsalt ammenduvad ja reaktsioonina tekib preeklampsia,» selgitab Laan.

«Selle uuringu abil näeme kõige parema metoodikaga, mis üldse olemas on, tervet pilti sellest, mis platsentas toimub,» räägib Sõber. «See on diagnoosimise või ennustamise  jaoks esimene, asendamatu etapp, mille pinnalt saab edasi minna.»

«Kõik saavad aru, kui oluline see on, et saaks ennustada, kuidas rasedus läheb, võtta riskiga emad tihedama vaatluse alla ja neid aidata,» räägib Sõber. «See töö on suuresti selle motivatsiooniga tehtud ja arvan, et ta panustab sinna üksjagu.»

Tagasi üles