Kristjan Port: apaatia võib olla märk ületreenimisest

Marian Võsumets
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kristjan Port Arvamusfestivalil saates «Fookus»
Kristjan Port Arvamusfestivalil saates «Fookus» Foto: Neveli Niit

Arvamusfestivalilt eetrisse läinud Tudeng TV saates «Fookus» arutati treenimise, tervisliku toitumise ning dopinguprobleemide üle tervisespordis.

Ühe saatekülalisena osalenud sihtasutuse Antidoping nõukogu liige Kristjan Port märkis, et üks esimesi sümptomeid ületreenimisel on reaktiivsus: «Trenn peaks kombineeruma teiste päevatoimetustega, mitte olema ainuke oluline sündmus. Kui inimesel on õhtul raske magama jääda, on see esimene märk reaktiivsest väsimusest ja stressiseisundist, mis tähendab, et keha pole suutnud normaalsesse väsimuse rütmi minna.»

Inimese reaktiivsed seisundid võivad olla meeleolumuutused ning olukorrale mittevastav emotsioonide intensiivsus.

«Ületreenimise teine faas on see, kui reaktiivsest, kergelt ärrituvast ja konfliktsest käitumisest saab apaatia,» sõnas Port. «Näiteks minnakse kodus sellise käitumise tõttu pereliikmetega tülli, misjärel tekib apaatia ning pärast käiakse trennis ikka edasi nagu zombi. Selle tulemusena võib inimene suvalisel hetkel kokku kukkuda või magama jääda ning arengut treenimisel ei toimu.» Ta lisas, et mõnedel juhtudel võib sellisest seisundist väljatulek võtta aega poolteist aastat.

Saates arutati lisaks ületreenimise vaimsele poolele ka selle füüsilist mõju. Teised saatekülalised olid personaaltreener Maris Kajari ja jooksutreener Kristjan Puusild.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles