Miks ei tohi küünenahka närida ega rebida

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Küüne narmendus, kutiikul ja nahaalune maatriks.
Küüne narmendus, kutiikul ja nahaalune maatriks. Foto: Tervisenurga blogi

Küünevallide narmendamine on üsna tavaline, ent tüütu probleem, kuna põhjustab kosmeetilist defekti ja võib lihtsasti põletikuliseks muutuda.

Narmendav küünevall kujutab endast irdunud nahakoe tükikest ning tegemist on normaalse füsioloogilise nähtusega, kirjutab Andres Lasn Tervisenurga blogis. Samas panustab küünevallide narmendamisse väga tihti liigne nahakuivus, mistõttu võib narmendamist leevendada tavalise kätekreemi masseerimine 3-4 korda päevas (viitsimise korral ka rohkem – ülempiiri pole) narmedamisest haaratud küünevallidesse.

Infektsioonivõimaluse vähendamiseks ei ole soovitatav narmendavat nahaosa küljest rebida ega hammustada, vaid puhaste teravate küünelõikekääridega see eemaldada. Lisaks pole soovitatav küüne kutiikulit tagasi lükata, kuna kutiikulil on küünemaatriksit kaitsev barjäärifunktsioon.

Kutiikuli tagasilükkamisel tekivad naha mikrohaavad ning küünemaatriks on nakkuse levikuks paljastatud. Küünemaatriksi infektsiooni korral võib tekkida püsiv kahjustus, mistõttu võib küüs kasvada näiteks lõhestunult, vale värvusega või üldse mitte kasvada.

Küünevalli infektsioon ehk paronühhia avaldub naha punetuse, turse ja üpris tugeva valulikkusena. Sageli võib näha olla kollakas-rohelise värvusega piirdunud mädakolle, mis katsudes võib suurenenud verevoolu tõttu ka õrnalt pulseerida. Kõige sagedamini põhjustab ägedat küünevallipõletikku naha mikrohaavandite kaudu levinud bakterid stafülokokid, harvem erinevad seened (näiteks Candida albicans).

Hoolimata häirivast valust laheneb tagasihoidlik küünepõletik tavaliselt iseseisvalt, kui hoiduda küünevalliga manipuleerimisest (näiteks küünte närimine). Suurema kolde puhul on vajalik mädakolde steriilselt avamine ning perearsti poolt määratud vastavalt põhjustajale kas antibiootikumi või seenevastase ravimi lühikuur. Teatud juhtudel – näiteks immuunpuudulikkuse korral – võib küünevallikpõletik krooniliseks muutuda ning vajalik on dermatoloogi konsultatsioon.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles