E-labori projekt on jäänud venima

Marian Võsumets
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viljandi haigla labor
Viljandi haigla labor Foto: Marko Saarm

E-labori juurutamine võtab haiglalaboritel hoolimata mitu aastat tagasi alustatud ettevalmistustest veel aega.

Esimesena hakkab standardiseeritud laboriandmete tervise infosüsteemi saatmist katsetama peamiselt perearste, eratervishoiuasutusi, töötervishoiukeskusi ja eraisikuid teenindav Synlab, kirjutab Med24.

E-Tervise sihtasutuse juhi Raul Milli sõnul on e-labori projektil kolm omavahel seotud eesmärki:

  • et laboratoorsete uuringute tulemuste fikseerimine toimuks standardiseeritult ja ühtset kodeeringut (LOINC) kasutades;
  • et  avatud ravijuhtumi korral oleks arstil võimalik pärida ka patsiendi varasemaid uuringutulemusi;
  • et patsiendil oleks läbi patsiendiportaali ülevaade kõigi tema kohta tehtud uuringutulemuste kohta.  

Projekti peamiste tegevuste hulka on Milli sõnul kuulunud LOINC-standardi juurutamine ning andmevahetusteenuste standardiseerimine. «LOINC-koodistiku rakendamine võimaldab uuringute ja analüüside vastuseid dokumenteerida ühtsel kujul, mis on eelduseks infosüsteemide mugavaks kasutamiseks, andmete kiireks leidmiseks ning uuringutulemuste taaskasutamiseks,»  selgitas ta.

 «Laboriandmete teenus võimaldab tervishoiulabori analüüside tulemuste ja tellimuste edastamist, kogumist ja säilitamist tervise infosüsteemi kesksüsteemis ning vahendamist tervishoiuteenuse osutajatele ja patsientidele. Kogumine on vajalik, et võimaldada patsiendil saada riikliku patsiendiportaali kaudu ülevaade tema kohta teostatud uuringutest ning samuti võimaldada raviarstil tutvuda patsiendi varasemate uuringutulemustega, kui see on ravijuhtumi raames vajalik. Lisaks võimaldab see tulemuste vaatamist ja tellimuste vormistamist arstide töölaual ning tulemuste vaatamist riiklikus patsiendiportaalis.»

Selleks, et ühtsel andmekoosseisul ja kodeeringul põhinevad uuringutulemused hakkaksid tervise infosüsteemi kesksüsteemi laekuma ning neid oleks võimalik kesksüsteemist ka pärida, tulebki Milli sõnul laborite kesksüsteemides kasutusele võtta LOINC-kodeering ning juurutada saatekirja vastuse standard.  

Ta lisas, et andmete saatmise kohustus tervise infosüsteemile kehtib vastavalt seadusandluses toodud tähtaegadele: 2014. aasta sügisel muudeti saatekirja vastuse andmekoosseisu ning see tuleb tervishoiuteenuse osutajatel rakendada käesoleval aastal. 

«2014. aasta sügisel muudetud standardeid ei ole veel kasutusele võtnud ükski tervishoiuteenuse osutaja ega ka labor. E-Tervise sihtasutusele teadaolevalt on praegu arendused töös ning kõige rohkem on lahendust testitud Synlabiga,» ütles Mill.

Synlabi patsiendiportaali projektijuht Jaak Jänes kinnitas, et laboriandmete uue standardi järgi tervise infosüsteemi saatmist hakkab Synlab katsetama lähinädalatel, ent esialgu vaid eraisikute tellitud analüüside puhul ehk patsiendiportaalis, kuna seal on analüüside maht oluliselt väiksem kui tervishoiuteenuste osutajate ja teiste tellijate puhul. «Vähemalt arendajapoolne testimine on nüüd mingil määral tehtud, aga meie ise hakkame seda kõike oma silmadega nägema alles lähinädalatel,» märkis ta.  

Jänes selgitas, et kuna analüüsid ja vastuste vormid on väga erinevad, tuleb kõik erijuhtumid läbi katsetada, et oleks kindel, et andmed liiguvad ja jõuavad kohale ettenähtud kujul. «Igal laboril on ilmselt oma infosüsteemid ja kõik see peab kokku klappima e-tervise süsteemiga.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles