Lastepsühhiaater: noorem põlvkond satuks narkootikumide dekriminaliseerimisega suuremasse ohtu

Marian Võsumets
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Anne Kleinberg on äsja avatud Laste vaimse tervise keskuse juhataja
Anne Kleinberg on äsja avatud Laste vaimse tervise keskuse juhataja Foto: Teet Malsroos / Õhtuleht

Psühholoogiaõppejõud Avo-Rein Tereping tõdes artiklis «Narkootikumide kasutamine tuleks dekriminaliseerida», et Eestis pole narkosurmade arv paarikümne aasta jooksul vähenenud ning seetõttu tuleks narkopoliitikat muuta. Lastepsühhiaater Anne Kleinberg kahtleb, kas Eesti on selliseks sammuks valmis, kuigi seisukoht tervikuna on tema meelest veenev.

«Selline lähenemine eeldab terviklikku lahendust, kus korraga käivituvad mitu üksteist toetavat pikajalist protsessi - ühtlaselt kättesaadav süsteemne ravi, ennetus kõikidele sihtgruppidele ja vahendite pikaajaline ümbersuunamine ühest valdkonnast teise ehk vanglatest haiglasse, ennetajatele, anonüümsete narkomaanide ja nende lähedaste tugigruppidesse,» sõnas Kleinberg.

Senine alkoholi ega narkopoliitika selleks Kleinbergi sõnul usku ei anna. «Eesti puhul peab arvestama ka sellega, et oleme iseseisvusaastate intensiivse töörabamise kõrvalt leidnud vähe aega laste kasvatamiseks ja üles on kasvanud arvestatav hulk käitumishäirete ja ebakindla enesehinnanguga noori, kes sellise liberaliseerimsie juures senisest suuremasse ohtu satuvad ja ravivajajate hulka veelgi suurendavad,» ütles ta.

Kleinberg lisas, et kurssi muutes tuleks esmalt üle elada kriisilaine, kus suureneks ootus abi kättesaadavusele ja samaaegselt parandada psühhiaatrilise abi rahastamist nii laste, noorukite kui täiskasvanute seas.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles