Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Kaisuloomahaiglas näidati lastele arstitööd

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Kaisuloomahaigla TÜ Kliinikumi Lastekliinikus. Pildil võtab Kristi Tamm 4-aastase Marita-Anett Puusta Kutsult vereproovi. | FOTO: Margus Ansu
Kaisuloomahaigla TÜ Kliinikumi Lastekliinikus. Tartu Erakooli 1. klassi õpilane Robin Vään koos oma kaisukaru Jõmmuga operatsiooniõe Piia Sillamäe vastuvõtul. | FOTO: Margus Ansu
Kaisuloomahaigla TÜ Kliinikumi Lastekliinikus. Tartu Erakooli 1. klassi õpilase Robin Vääna kaisukaru Jõmm operatsiooniõe Piia Sillamäe vastuvõtul. | FOTO: Margus Ansu
Kaisuloomahaigla TÜ Kliinikumi Lastekliinikus. | FOTO: Margus Ansu
Kaisuloomahaigla TÜ Kliinikumi Lastekliinikus. | FOTO: Margus Ansu
Kaisuloomahaigla TÜ Kliinikumi Lastekliinikus. | FOTO: Margus Ansu

Tartus vaid päevaks avatud kaisuloomade haigla andis lastele realistliku ettekujutuse arstitööst, tutvustades nii opereerimist, süstitegemist kui ka kipsipanemist.

Kaisukaru kaenlas, sammusid eile Tartu Ülikooli kliinikumi lastehaigla poole nii mitu lasteaiarühma kui ka emme-issi käest kinni hoidvad plikatirtsud ja poisipõnnid, et saada üle arsti juures käimisega kaasnevast hirmust.

Koos ema Liisiga tuli oma kaisukaruga arsti juurde ka kolmeaastane Nele-Riin, kel on kodus lausa 20 karu. «Talle väga meeldivad mõmmid,» rääkis ema tütre kohta, samal ajal kui haigla ootetoas ringi tatsav Mesikäpa maskott pisipiigale kommi ulatas ja seejärel ta kallistuse ajal õhku tõstis.

«Laps on küll veel väike, aga kui näiteks järgmine aasta tuleme ja on ka vaja karule röntgenit teha, siis laps juba jätab meelde ja teab, kuidas see käib,» jagas ema oma kogemust ning tõdes, et kõik arstid olid väga toredad.

Õppetund tudengitele

Kaisuloomahaiglas tohterdasid mänguasju arstiteaduse üliõpilased, kes said ka ise end erinevates rollides proovile panna. Parasjagu vastuvõtuarsti ametit proovinud Tartu Ülikooli esimese kursuse arstitudengi Anu Valkna sõnul üllatas teda kõige enam see, kuivõrd erinevad võivad lapsed olla. «Mõni hakkab kohe rääkima, teine on häbelik,» tõdes ta. Kooli kõrvalt olevat sellises projektis osalemine Valkna kinnitusel nagu puhkus, kuigi samal ajal õpib, kuidas lastega suhelda ja kontakti luua.

Kui mõnel lapsel ununes kaisuloom koju või tekkis alles haiglas soov arstide tööga tutvuda, sai ta valida mänguasja Uuskasutuskeskusest pärit kaisukarude seast. Neid olid korraldajad varunud lausa viie suure kilekoti jagu.

Teise ringi lelude seast leidis uue lemmiku ka viieaastane Gregor, kes tuli just koos ema Katriniga lastehaigla logopeedi juurest. Veidi häbelik noormees poetas moka otsast, et tema meelest oli kõige huvitavam näha, kuidas tema uuele lemmikule Põnnile kipsi pandi. Kas aga temagi tahaks nüüd tulevikus arstiks saada, nagu enamik üritusel käinud lastest? «Mhm,» ütles poiss ja peitis pea ema õla varju.

Tartu Kannikese lasteaia kasvataja abi Airi Laiva sõnul ootasid Jutulinnu rühma lapsed kaisuloomadega arsti juurde tulemist väga. «Kellele pandi plaaster, kellele kips,» ütles Laiva pärast seda, kui mänguasjad olid tohterdatud. Tema sõnul meeldis ettevõtmine lastele väga ning kindlasti võetakse samasugustest üritustest osa edasipidigi.

Jänes ultrahelisse

Kaisuloomade tohterdamise haigla oli küll mõeldud rohkem lastele, kuid mänguasju tahtsid ravida mõned täiskasvanudki. Näiteks Tartu Ülikooli kliinikumi lastekliiniku üldpediaatria osakonna vanemõde Maire Valgma märkas toimuvat üritust üsna juhuslikult valvet üle andes.

Uudistama tulles valis ta endale Uuskasutuskeskuse mänguloomade seast sõbraks jänes Jänksi, kellel valutas juba päev otsa kõht. Vastuvõtuarst kahtlustas, et jänese olemise teevad kehvaks sapikivid, ning nii suunatigi Jänks ultrahelisse. Seal aga selgus, et loom oli söönud hiljuti rasvast toitu ning võib-olla nõuab tema kõhuhäda nüüd lausa operatsiooni.

«Me oleme perearstiusku,» lausus aga Valgma, kes eelistas operatsiooniga oodata ning palus suunata Jänksi oma hädaga hoopis perearsti juurde, kust pikk-kõrv sai turgutuseks vitamiine ning soovituse oma seisundit jälgida ning kindlasti tagasi tulla, kui kõhuvalu hullemaks läheb.

Arstitudengite tegutsemist oli vanemõe sõnul hästi vahva vaadata. «Kõik on nagu päris ja tõelised aparaadid,» rääkis Valgma ja tõdes, et kindlasti tõi see üritus haiglasse ka uutmoodi hingamist.

AHHAA teaduskeskuse ja Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi (EAÜS) koostöös Teadlaste Öö festivali ajaks püsti pandud kaisuloomahaigla mõte polnud aga Eestis päris uudne. EAÜSi rahvatervise töögrupi juht Kristi Tamm tõdes, et seltsiga on ka varem lasteaedades mänguasju ravimas ja lastega tervise teemadel rääkimas käidud, kuid siis pole olnud kaasas aparaate, millega teha näiteks röntgenipilti.

Ka Enel Teinemaa ja Anu Saarva, kes aitasid üritust korraldada AHHAA teaduskeskuses poolelt, tõdesid, et idee on maailmas levinud ning pole Eestiski päris uudne, kuid nii suurelt võeti see ette esimest korda.

Tagasi üles