Ööpäevaringset tervisenõu saab küsida perearsti nõuandetelefonilt 1220

, haigekassa tervise edenduse ja kommunikatsiooni talituse juht
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui kahtled, kas minna haigla valvetuppa, perearsti juurde või helistada perearsti nõuandeliinile, siis vali viimane.
Kui kahtled, kas minna haigla valvetuppa, perearsti juurde või helistada perearsti nõuandeliinile, siis vali viimane. Foto: SCANPIX

Kui oma perearst ei ole terviserikke esinemise ajal parajasti kättesaadav, siis tasub helistada perearsti nõuandetelefonil 1220. Sealt saab nõu lihtsamate terviseprobleemide korral, juhiseid esmaseks abiks ning vajadusel ka infot tervishoiukorraldust puudutavates küsimustes.

Ööpäevaringselt vastavad telefonile kogemustega pereõed ja -arstid nii eesti kui vene keeles, jagades kiiresti teavet tervisemurede leevendamiseks. Liinile võivad helistada kõik nõustamist vajavad inimesed – ka need, kellel pole ravikindlustust. 

Millal tasub liinile helistada?

Perearsti nõuandeliin on mõeldud helistamiseks eelkõige siis, kui enda perearst ei ole kättesaadav või kui terviseprobleem ei tundu vajavat perearsti vastuvõtule minemist. Samuti siis, kui helistaja viibib kodukohast eemal, näiteks välismaal, ega saa kohe oma arsti poole pöörduda või kui vajatakse konsultatsiooni kellegi teise (lapse, lähedase) ravimise osas.

Kui kahtlete, kas valida hädaabinumber 112, minna haigla valvetuppa või valida 1220, siis valige viimane. Nõustaja aitab jõuda selgusele, kui kiiret abi tervisemure vajab ja mida oleks kõige otstarbekam ette võtta. Kui olete helistanud perearsti nõuandetelefonile ja kõne ajal selgub, et tarvis on vältimatut arstiabi, suunatakse kõne häirekeskusesse kiirabi väljasaatmiseks. 

Mida tasub helistades silmas pidada?

Kui helistate tervist puudutavas küsimuses, peaksite kõigepealt nõustajale täpsustama, kas helistate iseenda või kellegi teise, näiteks lapse haiguse tõttu. Edasi küsitakse statistika jaoks teie vanust. Juhul, kui helistate kellegi teise pärast, ka tema sugu ja vanust.

Seejärel rääkige oma murest võimalikult selgelt ja täpselt, rääkige, mida olete ise teinud mure leevendamiseks ja kas see on aidanud või mitte. Jälgige seejärel nõustaja esitatavaid küsimusi ja püüdke jällegi vastata võimalikult täpselt ja lühidalt. Enne helistamist valmistage ette ka teie poolt pidevalt kasutatavate ravimite nimed, et juhul, kui nõustaja seda küsib, saaksite anda täpse vastuse. Palavikukahtlusel mõõtke ära kehatemperatuur, vererõhuprobleemide korral vererõhk. Lisaks on hea võtta käeulatusse paber, kuhu vajadusel märkmeid teha. Mida täpsema info nõustajale annate, seda kergem on tal probleemi analüüsida ja anda teile kõige parem lahendus.

Pidage meeles, et õhtuti ja pühade ajal on liinile rohkem helistajaid. Siis on perearstikeskused suletud ja inimeste perearstid ei ole kättesaadavad. Sellisel ajal tuleb arvestada, et kui helistajaid on palju, suunatakse kõne ooterežiimile. Kui küsimus ei ole kiireloomuline, võib ootamise asemel mõne aja pärast uuesti helistada. Kuna 1220 teenust rahastab haigekassa, siis piirduvad helistaja kulud vaid kõneteenuse maksumusega helistatavalt numbrilt.

Jäta meelde

  • 1220 nõuandetelefonilt saab nõu terviseprobleemide korral;
  • Välismaalt helistades tuleb valida +372 634 6630;
  • Helistaja isik jääb anonüümseks;
  • Nõu antakse nii eesti kui vene keeles;
  • Helistada võivad kõik olenemata ravikindlustuse olemasolust.

Allikas: Haigekassa

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles