Perearst jälgib muudki peale lapse tervise

, majandusajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Dr. Diana Ingerainen
Dr. Diana Ingerainen Foto: Liis Treimann

Eestis on laste jälgimise süsteem, mis annab perearstile aimu pisikese tervise seisukorrast ning aitab ka vähendada lastega seonduvaid õnnetusi.

Laste jälgimine on kindlasti üks asi, mis meil hästi on,» kiidab perearst ja Perearstide Seltsi esinaine dr. Diana Ingerainen, kes on sellise saavutuse üle uhke.

Külastused on mõeldud haiguste ennetamiseks

Esimest korda vaatab pereõde üle juba nädalase lapse. Tervet imikut jälgitakse kord kuus, sealt edasi jäävad visiidid harvemaks. Kolmeaastast ja vanemat last tuleb perearsti või -õe juurde viia kord aastas. Visiitide käigus jälgitakse lapse kasvu ja arengut, kuulmist, nägemist ning kõnet. Külastuste peamine eesmärk on ennetustegevus. 

«Visiitide eesmärk on välistada neid asju, mida välistada oskame. Meditsiinis on mitmeid meetodeid, mida me kasutame. Kõige sagedasem on välistamine,» kõneles perearst.

Kõige levinumad probleemid on lihasespasmid ja asümmetria, misjuhul tuleks last masseerida ning teha ravivõimlemist. Perearst võib saata lapse ka logopeedi juurde, kui tuvastab mahajäämust kõnes. Ingeraineni praktikas on enamik lapsi siiski täiesti terved. 

«Kõige suuremad hädad diagnoositakse ära juba sünnitusmajas,» nentis perearst. Seal tehakse lapsele kolm uuringut – kontrollitakse kuulmist ning hüpotüreoosi (keha ei tooda piisavalt hormoone) ja fenüülketonuuria (kõige tavalisem kaasasündinud ainevahetushaigus) puudumist. 

Lapse jälgimise juhend on hästi detailne – mida tuleb silmas pidada erinevate vanusegruppide juures. Perearstidele on loodud töölaud, kus on kirjas lapse terviseajalugu ning ka ema mured. Samuti on seal olemas lapse pikkuse ja kaalu tabelid – krooniliste haiguste puhul on üks esimesi märguandeid lapse kasvu pidurdumine. Kui perearstil tekib mure, saab ta terviseajaloo endale spikrina ette panna. «See on selles mõttes hea, et tuletab kõik asjad meelde,» rääkis Ingerainen.

Perearstid on tema hinnangul üldiselt helded lapsi täiendavateks kontrollideks eriarsti juurde saatma. Üheks suuremaks mureks on kahinad. Nende järgi ei saa küll midagi öelda, ent kui perearst kahinat kuuleb, saadab ta lapse edasi kardioloogi juurde. Alla-aastaste vastuvõtule saamiseks on Lastehaiglal eraldi telefoninumbrid ning vastsündinute kabinet, kust saab abi ja nõustamist. 

Kui eriarst ei ole kättesaadav, saavad perearstid e-konsultatsioone

Perearstile on toeks ka e-konsultatsiooni võimalus. Eelkõige aitab see väljaspool pealinna praktiseerivaid tohtreid. «Üks noor kolleeg läks Narva tööle ja ta ütles, et seal lastearsti ei olegi. Nüüd on tal hea võimalus vähemasti e-konsulteerida,» rääkis Ingerainen. 

Ennetavatest kontrollidest sõltumata võib arvestada, et alates lasteaeda minekust kuni viienda eluaastani on laps pidevalt haige, kuna tema immuunsüsteem alles kujuneb. Sinna ei saa midagi parata ning tasuks valmis mõelda, mida sel juhul teha. Ka niisugusest asjast rääkimine on üks osa lapsevanema nõustamisest.

Lisaks lapse tervise ja üldise olukorra jälgimisele saavad lapsevanemad vastuvõtu jooksul nõustamist õnnetuste vältimise teemal. Vanusegruppidest on õnnetused kõige sagedasemad juhtuma siis, kui laps on alla kahe aasta vana ja siis, kui ta on vanuses 6–10. Näpunäiteid jagatakse vanematele vastavalt lapse vanusele. «Ühekuisel tital on kuuma joogi pealeajamine vaieldamatult levinuim õnnetuse põhjus. Kui ta hakkab roomama, siis on selleks igasuguste asjade suhupanemine. Pooleteisene leiab üles kõik vanavanemate rohud,» kirjeldas perearst ohukohti. Tema sõnul on õnnetuste vältimisest rääkimine aidanud ka reaalselt õnnetusi vähendada. 

Külastustel käimist jälgitakse hoolega

Külastustel vaatab perearst ka laste üldist olukorda. Lapsi on keerukas jälgida, kui vanemate kolimise tõttu jäävad arstilkäigud juhuslikeks. Selliste laste tuvastamiseks on perearstidel oma kvaliteedisüsteem ja perearst jälgib hoolega, kes vastuvõtul pole käinud. Kui laps pole õigel ajal vastuvõtul käinud, helistab perearst lapsevanemale. 

Enamasti on kontrolli mitteilmumise põhjus see, et lapsevanemal on kiire. Ent mitte alati. Ingerainen rääkis, et üht last ei toodud vastuvõtule ning pärast uurimist sai ilmsiks, et pere on kolinud Tartusse. «Nüüd võtame ühendust lastekaitsega, et nad otsiks pere üles. See on paras jälitustegevus,» rääkis ta.

Ingeraineni hinnangul on Eestis halvasti 5–7 protsendi lastega ja seda mitte kehva terviseteenuse, vaid vanemate sotsiaalse olukorra tõttu. Ka seda situatsiooni leevendab lastekaitsetöötajate arv – ühe lastekaitsja kohta on praegu tuhat last, mis on pool kümne aasta tagusest numbrist.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles