Südame sondeerimise protseduuri ajal on patsient ise ärkvel, kannatust tuleb varuda ennekõike pärast protseduuri, kuna siis tuleb lamada kuus tundi liikumatult.
Joonis: mismoodi näeb südame sondeerimine välja ja milleks seda tehakse
25. september 2015, 12:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Südame sondeerimist ehk kardioangiograafiat viiakse läbi südame pärgarterite uurimiseks, selgitab Ida-Tallinna Keskhaigla (ITK) oma kodulehel. Tegemist on ühe veresoonkonna röntgenuuringuga, mida tehakse kohaliku toimestusega.
Plaanilise protseduuri eel palutakse patsiendil olla vähemalt neli tundi söömata. Sond viiakse südamesse kas randmearteri või reiearteri kaudu. «See sõltub inimesest, kustkaudu talle ligi saab,» rääkis Postimehele üks protseduuri läbi teinud naine, kellel kasutati selleks reiearterit.
Kui sondi on südameni jõudnud, viiakse südame veresoontesse röntgenkontrastne aine, mis muudetakse röntgenkiirte abil nähtavaks. Südame sondeerimine võimaldab hinnata, kas südame veresoonte läbimõõt on normaalne või vähenenud, mitu veresoont on kahjustunud või kas esineb lisaveresooni.
Protseduuri läbi teinud naise sõnul oli ta selle ajal pikali ja ärkvel, kuigi otseselt seda ei näinud, mida arstid täpselt tegi. Ka oli röntgenaparaadi ekraan nii pööratud, et ta ise sealtoimuvat ei näinud. Nii protseduuri ajal kui pärast seda pidi naine liikumatult olema.
Enim kannatust nõudis protseduuri järgne aeg, kui ta pidi kuus tundi lamama ja arteri peale asetati võimalike verejooksude vältimiseks liivakott. Plaanipärase protseduuri puhul võivad ravijärjekorrad mõnikord aega võtta – antud juhul oli naine üle kahe kuu oodanud enne, kui lõpuks protseduurile sai.
Südame sondeerimist viiakse aeg-ajalt läbi selleks, et hinnata ka shuntide seisukorda nendel haigetel, kellel on varasemalt tehtud südame veresoonte operatsioonid lisaveresoonte paigaldamiseks ehk koronaarshunteerimine. ITK andmetel jälgitakse patsienti protseduuri järgselt haiglas üks ööpäev.
Südame sondeerimist peetakse oluliseks diagnostiliseks protseduuriks südame isheemiatõve diagnoosimisel. Südame isheemiatõve raskeimaks tüsistuseks on südameinfarkt. Kui patsiendil leitakse olulised ahenemised südame veresoontes, saab edasiseks raviks südame veresoonte kitsenenud kohti laiendada. Sellise protseduuri eesmärk on parandada südame verevarustust.
Haigla selgituste kohaselt kasutatakse laiendatud veresoone toestamiseks enamasti torukest, mille nimi on stent. Südameinfarktiga haigetel kasutatakse veresoonte laiendamist laialdaselt. Küll ei ole sellisel juhul enam tegemist plaanilise protseduuriga, vaid erakorralise raviga, mida südamekeskuses saab teostada ööpäevaringselt ja kõikidel päevadel aastaringselt.