Tööle hilinemist saab nutikalt põhjendada
/nginx/o/2017/10/27/7258141t1h86ed.jpg)
12. oktoober 2015, 14:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esmaspäevaga seostub hilinemise ja kellaajast kinni pidamise temaatika, seega vabanduste varasalv peab olema usutav.
Lood just esmaspäeva hommikul haigeks jäänud pereliikmetest, alati samal päeval kodust ära jooksnud lemmikloomadest, ebatavalistest sündmustest liikluses, katkisest autost rääkimata, tunduvad usutavad ainult luiskajale, vahendab ERR Kristjan Porti tehnikakommentaari. «Kõige nõrgemaks kohaks on esitaja, kelleks on inimene, ja inimene on alati natukene nurjatu.»
«Nüüd on võimalus rabada kissitavat kellavaatajat uue ja mõjusa argumendiga: Nottinghami ja Varssavi ülikoolide koostöös tõestati, et täpse aja mõõtmine pole põhimõtteliselt võimalik. Väide on, et aja ja seega sisuliselt ka ruumi muutumist ei ole võimalik igal pool ja igal ajal täpselt registreerida,» rääkis Port kommentaaris.
«Keerulist juttu ei pea tööandjale ümber jutustama, piisama peaks viitest kaasaegse teaduse tulemustele ja pisikese hilinemise võib edaspidi lugeda füüsikalise paratamatusega kaasnevaks aja registreerimise veaks. See võib loomulikult üha uuesti juhtuda,» lisas ta.