Kuigi üldine nälja tase on vähenenud maailmas alates sajandivahetusest enam kui neljandiku võrra, vaevleb alatoitumise käes värske raporti kohaselt 795 miljonit inimest, iga neljanda lapse kasv jääb toidu ja toitainete nappuse tõttu kängu.
Maailmas nälgib endiselt 800 miljonit inimest
/nginx/o/2017/10/27/7258141t1h86ed.jpg)
14. oktoober 2015, 15:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahvusvahelise toidupoliitika uuringute instituudi ning Iiri ja Saksa humanitaarorganisatsioonide Concern Worldwide ja Welthungerhilfe indeksis võetakse arvesse alatoitunud inimeste, akuutse ja kroonilise alatoitumuse all kannatavate alla viieaastaste osakaalu ning laste suremust, sõltuvalt saja palli skaalal saadud tulemustest liigitatakse riigid madala, keskmise, tõsise, murettekitava ja äärmiselt murettekitava nälja tasemega riikideks, vahendab ERR.
Kuigi üldine konfliktide arv maailmas on langenud viimase seitsme aastaga 63-lt 42ni, märgivad uurinigu autorid, et aastaks 2030 seatud ÜRO jätkusuutliku arengu eesmärkideni, millest üks hõlmab nälja ja vaesuse likvideerimist, jõudmise eelduseks on kestev rahu ja relvastatud konfliktide ennetamine.
Laiemas plaanis on nälja tase langenud maailmas alates sajandivahetusest 27 protsendi võrra: enam kui poole võrra on suutnud viimase 15 aastaga vähendada nälja taset Ukraina, Brasiilia, Aserbaidžaan, Horvaatia, Läti, Peruu, Mongoolia, Kõrgõztan, Venetsueela ning Bosnia ja Hertsegoviina.
2013. aasta seisuga oli toidu ja toitainete nappuse tõttu jäänud kängu ligikaudu 161 miljoni alla viieaastase lapse kasv ja 51 miljonit kannatas akuutse valgu ja energia puudusest tingitud alatoitumise all, kokku nõuab alatoitumus aastas hinnanguliselt 3,1 miljoni lapse elu.