Terviseamet: gripp on raske haigus

Sirje Niitra
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Terviseamet vastas meie järelpärimisele selle aasta gripi tõsiduse kohta, et gripp on gripp ja see on alati raskem teistest ringluses olevatest ülemiste hingamisteede viirusnakkustest, kuna tüsistused võivad olla väga rasked ja lõppeda surmaga.

Mullu oli valdavalt ringluses A-gripiviirus H2N3, selle kõrval oli palju ka B-gripiviirust ja A gripiviirust H1N1, mida inimesed mäletavad seagripina. Eelmisel aastal haigestus grippi hinnanguliselt kuni 60 000 inimest ja kui vaadata raskeid gripi juhte, siis haiglaravi vajas 653 grippi haigestunut, kusjuures seda oli eelneva aastaga võrreldes 40 protsenti enam.

Täiskasvanute ja vanemaealiste osa haiglaravi vajanutest moodustas 70 protsenti, kusjuures 65 aastat ja vanemate inimeste hulgast vajas haiglaravi tervelt 10 protsenti selles vanuserühmas grippi haigestunutest.

Kuue haigla andmetest selgus, et intensiivravi vajas möödunud hooajal gripi tõttu 44 inimest, neist taas olid 77,3 protsenti vanemaealised ehk 65 ja vanemad. Intensiivravisse sattunutest suri 47,7 protsenti, neist üle 90 protsenti olid vanemaealised.

Terviseameti käsutuses oleva info järgi ei olnud ükski gripi tõttu surnud või intensiivravi vajanud inimene end gripi vastu kaitsnud. Veelgi enam, võrreldes näiteks Eesti ja Suurbritannia suremuse ja vaktsineerimisega hõlmatuse andmeid selgub, et gripist tingitud suremus oli Eestis kümme korda kõrgem kui Suurbritannias, vaktsineerimisega hõlmatus aga 70 korda madalam. Vaktsineerimisega hõlmatus vanemaealiste hulgas on Suurbritannias keskmiselt 73,5, Eestis aga pea olematu 1,3 protsenti.

«Seepärast ei väsi me kordamast ega meelde tuletamast, et eriti tõsiselt peaks vaktsineerimisele mõtlema vanemaealised ning inimesed, kes nendega kokku puutuvad, samuti need, kes põevad kroonilisi haigusi,» ütles terviseameti avalike suhete juht Iiris Saluri.

Gripivaktsiin on tasuline, süsti saab teha perearsti juures ja maksab see keskmiselt kuus eurot. Kuna haigekassa vaktsineerimist ei kompenseeri, siis lisandub vaktsiini maksumusele ka tasu süstimise eest. Mõnel pool, näiteks Pirita perearstikeskuses küsitakse selle eest üheksa eurot. Täpset hinda tuleks küsida oma perearstilt. Õige aeg vaktsineerimiseks on just praegu, kui gripiviirused veel ringluses ei ole.

Ka selle aasta vaktsiin koosneb kolmest viirusest, neist kaks on A-gripiviirused ja üks B-gripiviirus. «Küüslauku, C-vitamiini ja punasepäevakübara tilku võib alati süüa organismi üldise vastupanuvõime tugevdamiseks, aga kui soovite kindla peale, et teie vanavanemad näeksid ka järgmist kevadet, siis kinkige neile kohe täna üks gripivaktsiin,» pani Saluri südamele.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles