Elanikkonna vananemise ja haiglate võrgustumise tõttu tõuseb Eestis pidevalt erakorraliste haigete osakaal.
Kirurgia seisab suurte muutuste ees
/nginx/o/2017/10/27/7258141t1h86ed.jpg)
29. oktoober 2015, 13:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Erakorralise kirurgia eriala on jõudsalt arenemas nii Ameerika ühendriikides, Jaapanis kui ka Euroopas ning see on hästi kohandatav ka Eesti piirkondlikes haiglates,» ütles Põhja-Eesti regionaalhaigla erakorralise kirurgia keskuse juhataja professor Peep Talving ning lisas: «Erialakirjandus näitab selgelt, et erakorralise kirurgia profileeritud tegevus parandab ravitulemusi.»
Dr Talvingu sõnul oleme olukorras, kus tänu erinevatele põhjustele – näiteks elanikkonna vananemisele ning haiglate võrgustumisele – tõuseb aasta-aastalt piirkonnahaiglates erakorraliste haigete osakaal. Samas tuleb ravida ka plaanilisi haigeid ning õpetada residente. «Muutunud olukorras vajab kogu tulevikustrateegia, sh haigekassa eelarve, kiiret ümberkujundamist.»
Igapäevatöös tõstatunud teemadel peab regionaalhaigla homme, 30. oktoobril sügiskonverentsi.
«Käsitleme tegelikult tervet kirurgi eluiga – kujunev kirurg, tippspetsialist ning seeniorkirurg,» tutvustab regionaalhaigla kirurgiakliiniku juhataja dr Leonhard Kukk. Koos Tartu ülikooli kolleegide professor Joel Starkopfi ning dotsent Urmas Lepneriga arutletakse, millised peaksid olema rõhuasetused noorte koolitamisel ning millele tulevikus aktsenti asetada. Oma kogemuse esitavad residentuuri läbinud noored kolleegid Eestist ja Inglismaalt.
Konverentsi kolmandas pooles räägitakse elukvaliteeti parandavast kirurgiast. «Tähtis ei ole ju mitte ainult haigus välja lõigata, vaid ka pärast lõikust säilitada patsiendi elukvaliteeti,» rõhutas dr Kukk. Ravivõimalused on tänapäeval jõudsalt edasi arenenud ning ka vähki käsitletakse kui kroonilist haigust. Lisaks onkoloogilistele haigustele on meil palju muid kroonilisi seisundeid, mis vajavad tähelepanu – diabeet, ülekaalulisus, varasemalt väga vähe käsitletud kraniosümostoos väikelastel. Sõna saavad paljud tippkirurgid - dr Ilmar Kaur, dr Tõnu Vanakesa, dr Heleia Nestal Zibo ning teised tohtrid.
Erakorraliste ning krooniliste haigustega patsientide ravis võtavad õed väga suure rolli enda peale. Seetõttu toimub paralleelselt spetsiaalselt õdedele suunatud programm.