Jahmatav tõde: kolmveerand Eesti lastest pole kehaliselt aktiivsed

Marian Võsumets
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kehalisele aktiivsusele soovitav aeg kulub järjest enam ekraanidele
Kehalisele aktiivsusele soovitav aeg kulub järjest enam ekraanidele Foto: SCANPIX

Täna esitletav Tartu ülikooli uuring näitab, et laste liikumisaktiivsus Eestis on täiskasvanute omast väiksem ning koguni 80 protsenti õpilastest liigub päevas vähem kui tund aega.

Alla veerandi Eesti lastest ja noortest täidab Maailma Terviseorganisatsiooni soovitust iga päev vähemalt tund aega aktiivselt liikuda. Eesti 11–15-aastatest kooliõpilastest 16 protsenti vastas küsitlusuuringus, et nad tegelevad seitsmel päeval nädalas vähemalt tund aega päevas vähemalt mõõduka kehalise aktiivsusega.

Poiste hulgas oli kehaliselt aktiivseid tüdrukutega võrreldes enam. Liikumisaktiivsuse objektiivseks mõõtmiseks liikumismonitore kasutades selgus, et soovitusliku liikumisaktiivsuse tasemeni küündis 2–11-aastastest poistest 27 protsenti  ja tüdrukutest 13 protsenti.

Igal koolipäeval liikus 7–13-aastastest lastest piisavalt vaid 24 protsenti ehk iga neljas.

Ekraaniga seadmeid kasutavad 6. klassi poistest 49 protsenti ja tüdrukutest 45 protsenti rohkem kui kaks tundi päevas. 11–15-aastatest kooliõpilastest 33 protsenti vaatavad koolipäeval ja 58 protsenti nädalavahetusel telerit või videosid rohkem kui kaks tundi päevas.

Uuring toob välja ka rahvusvaheliselt tunnustatud liikumissoovitused 5-17-aastastele:

  • Iga laps ja nooruk vajab iga päev vähemalt 60 minutit mõõduka kuni tugeva intensiivsusega liikumisaktiivsust. Aktiivset liikumist võib koguneda terve päeva jooksul erinevatest kehalistest tegevustest, näiteks liikumis- ja sportmängud, matkamine, rattaga kooli sõitmine, võimlemine, jõuharjutused, kehalise kasvatuse tunnis või treeningul osalemine. Liikuda tuleks vähemalt 10 minutit korraga.
  • Liikumine enam kui 60 minutit päevas toob tervisele täiendavat kasu.
  • Liikumise juures on oluline sellega kaasnev liikumisrõõm.
  • Laste ja noorte meelelahutuslik ekraaniaeg peaks jääma alla kahe tunni päevas ja kehaliselt mitteaktiivne aeg tuleks viia miinimumini.

Lisaks rõhutatakse, et laste innustamisel on põhiline roll vanematel, aga ka koolide ja lasteasutuste töötajatel.

Tartu ülikooli kehakultuuriteaduskond esitleb täna Liikumisfoorumil antud liikumisaktiivsuse tunnistuse projekti. Projekti lõplik versioon avaldatakse aastal 2016, mil esitletakse 40 riigi tulemusi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles