Täna tutvustatava aastaraamatu «Alkoholi turg, tarbimine ja kahjud Eestis» eessõnas märgib Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing, et seni kehtestatud alkoholipiirangute esimesi positiivseid mõjusid on juba näha.
Alkoholipiirangud on hakanud vilja kandma
/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
8. november 2010, 11:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi Eesti paistab arenenud riikide seas ikka veel silma kõrge alkoholitarbimisega, näitab paari viimase aasta statistika, et piirangud alkoholi tarbimisele on hakanud vilja kandma ja alkoholi tarvitamisega kaasnevad negatiivsed tagajärjed ühiskonnale tasapisi kahanevad.
Näiteks joobes juhtide osalusel toimunud liiklusõnnetuste arv langes eelmisel aastal üle kahe korra võrreldes 2007. aastaga ning haigestumus alkoholiga seotud haigustesse vähenes sama aja jooksul viiendiku võrra ja suremus üle kolmandiku.
Teisalt märgib konjunktuuriinstituudi direktor, et Eesti alkoholipoliitika on olnud suhteliselt liberaalne ja väheste piirangutega.
«Alkoholi müügivõrk ja ajaline kättesaadavus on head, reklaam laialt levinud. See liberaalsus eristub selgelt just Põhjamaade rangete riiklike alkoholipoliitikate taustal,» kirjutas Josing.
Eestis tehtud avaliku arvamuse uuringute järgi võiks Eesti alkoholipoliitika kujundamisel liikuda siiski Põhjamaade suunas. Aastaraamatus avaldatud andmete järgi on ka elanikud julgema riikliku alkoholipoliitika poolt.