EMO juhataja: kui inimene peaks iga päev lehma lüpsma, poleks tal aega kõhnumiskapslitele mõelda

Siiri Liiva
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
DNPd müüakse tavaliselt kollastes kapslites. Pilt on illustratiivne.
DNPd müüakse tavaliselt kollastes kapslites. Pilt on illustratiivne. Foto: SCANPIX

Eluohtlikud kõhnumiskapslid DNP (dinitrofenool) on naiste internetifoorumid vallutanud, sest inimesed on kõigele uuele väga vastuvõtlikud ning samas on neil üha vähem olmeprobleeme, leiab Põhja-Eesti Regionaalhaigla erakorralise meditsiini osakonna juhataja Kristiina Põld.

Kristiina Põld rääkis saates «Ringvaade», et DNP on tegelikult üsna vana aine, mida hakati esimese maailmasõja ajal kasutama lõhkeainetööstuses, küll aga tuvastati seal töötanud inimestel peagi kõrvaltoimena higistamist, kehatemperatuuri tõusu, kaalu langust ja halba enesetunnet, vahendab ERR uudisteportaal.

1933. aastal hakkasid aine toimet uurima Stanfordi ülikooli teadlased, kes leidsid, et nad on avastanud kehakaalu langetamiseks imerohu, mis suurendan metabolismi 50 protsendi võrra, küll aga turustati DNPd umbes aasta vältel – kus seda jõudis USAs tarbida umbes 100 000 inimest – ning 1938. aastal aine keelustati, kuna leiti, et see on tervisele ikkagi ääretult ohtlik.

Põld ei osanud öelda, kas DNP-d on Eestis ka varasematel aastatel tarvitatud, kuid ta ei välistanud seda, sest internetist on juba aastate vältel olnud võimalik igasuguseid preparaate tellida, samas aga ei ole teadaolevalt DNP mitte kunagi Eestis tarvitatavate ravimite ametlikus nimekirjas olnud.

PERHi EMO juhataja sõnul ei ole DNP kapslite müümise näol naistefoorumitest tegemist üksnes Eesti probleemiga, pigem on tegu suuremale osale heaoluühiskondadest iseloomuliku nähtusega: «Inimestel on vähem olmeprobleeme, sotsiaalseid probleeme – kui sa peaksid iga päev maad kaevama või lehma lüpsma, siis sul ei oleks aega selle peale mõelda, kuidas ma nüüd oma tervist parandan.»

Vaata lähemalt lisatud videost või loe ERR uudisteportaalist.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles