Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Raseda alkoholilembus paistab tihti välja imiku näost

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Alkohol on otsene mürk loote arengule. | FOTO: Liis Treimann

Alkoholi regulaarne pruukimine või selle kuritarvitamine emade seas paistab paljudel juhtudel välja imiku pea ja näo väärarengus.

«Juhul, kui rase tarvitab ka regulaarselt väikeseid alkoholikoguseid, võib see areneva loote rakkude arenemise segi paisata,» rääkis Suurbritannia National Clinic for Fetal Alcohol arst dr Raja Mukherjee. «Veelgi tõenäolisemalt paistab vastsündinu näos välja ema alkoholi kuritarvitamine ning need füüsilised muutused toimuvad embrüoga väga lühikese aja jooksul,» lisas ta.

Alkoholikahjustusega vastsündinutel on enamasti tunduvalt väiksem pea, kui normaalseks peetakse, nende ülahuul on spetsiifilise väljanägemisega, kuna keharakkude paljunemine on olnud häiritud.

«Lisaks välisele saab samadel põhjustel häiritud ka imiku ajutöö. Küsimus pole isegi selles, et ajurakud hävineksid – piisab sellest, kui nende paigutus on ebakorrapärane ning lapse aju ei tööta piisavalt efektiivselt, mille tulemused hakkavad juba esimestel eluaastatel oluliselt silma paistma,» lisas ta.

Teadlaste hinnangul on rasedusaegse alkoholitarvitamise näol lääneriikides tegemist vaimse arengu mahajäämuse peamise põhjusega.

Dr Mukherjee sõnul kujuneb neil lastel tihti ärevus-käitumishäire, autism või mõni muu vaimne mahajäämus, välistatud pole ka tõsiasi, et esineb kombinatsioon eelnimetatutest.

«Need lapsed on püsimatud, koolis ja lasteaias ilmevad neil raskused vaimset pingutust nõudvate ülesannete lahendamisel, neil on halvem lühimälu. Viimane viib tihti selleni, et lapsed ei oska vahetuid tegevusi seostada ning nad hakkavad lugusid välja mõtlema.»

Suurbritannias on dr Mukherjee sõnul probleemiks ka see, et õpetajad, soovimata laste mahajäämust vanematele rõhutada, ei teegi selle kohta märkusi ning vanemad ei oska kodustes tingimustes lapsele vajalikku tähelepanu pöörata. «Vanemad ei tea, et «mine ja mängi» tähendab erinevatele lastele erinevaid asju ning nn lahtise lõpuga soovitused võivad viia vaimsete probleemide süvenemiseni, sest tihti ei oska alkoholikahjudega sündinud laps endale ise jõukohaseid tegevusi leida,» lisas ta.

Veel üks probleem seisneb selles, et inimesed ei tea, mida tähendab soovituslik üks klaas alkoholi. «Suurbritannias ei müüda poodides nii väikesi veiniklaase, mis vastaksid lubatud ühikule,» lisas ta ning tõdes, et pahatihti mängivad inimesed iseendaga peitust, manipuleerides alkoholikogustega ja uskudes, et need pole liiast.

Soomes sünnib igal aastal 3000 alkoholikahjustusega last

«Ka Soome naiste seas on viimastel aastatel suurenenud just alkoholi liigtarvitamine, kusjuures see käib kõigi naiste kohta alates 15. eluaastast,» ütles Helsingi ülikooli teadur dr Nina Kaminen-Ahola. «Ja kui mõtleme, et paljudel juhtudel pole rasedused planeeritud ning võtame arvesse, et joodava alkoholi kogused järjest suurenevad, siis on see väga ohtlik kombinatsioon.»

Ahola lisas, et Soomes on praegu valitsuse tasandil kaalumisel alkoholi liigtarvitavate rasedate naiste saatmine sundravile.

Ka tema viitas probleemide allikana just väärarengutele rakkude tasandil: «Loote esimesed elunädalad on väga tundlikud ja rakkude teke ning kombineerumine panevad siis aluse kõigile olulistele organitele ja kudedele. Alkohol on piisavalt tugev mürk, et neid arenguid takistada.»

Paraku näitab statistika Soome kohta, et naised, kes raseduse ajal alkoholist ära ei ütle, on lisaks ka suitsetajad. Teistes riikides need kaks tegevust nii silmapaistvalt seotud ei ole.

Küsimus sellest, kas raseduse ajal joomist peaks käsitlema lapse väärkohtlemisena, on eelkõige eetiline. «Küsimus on selles, kas naisel on õigus oma kehaga teha, mida ta soovib,» ütles dr Mukherjee. «Riikides, kus abort on lubatud, on naistel seega automaatselt õigus enda kehaga toimuva üle ise otsustada, mis teeb rasedusaegse alkoholijoomise käsitlemise keeruliseks. Ent tean, et paljud Euroopa riigid kaaluvad selle tegevuse kriminaliseerimist.»

Tallinna ülikoolis toimus täna Eesti lastearstide seltsi, Eesti perinatonoogia seltsi ja karskusliidu koostöös rahvusvaheline konverents, kus keskenduti raseduse ajal tarbitud alkoholi mõjule veel sündimata lapse tervisele ja arengule.

Tagasi üles