Apteeker ei müünud kliendile retseptiravimit

Maria Joost
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Apteeker võib kahtluse korral arstile helistada ja ravimile kinnitust küsida.
Apteeker võib kahtluse korral arstile helistada ja ravimile kinnitust küsida. Foto: SCANPIX

Apteeki retseptiravimile järele läinud isa ja laps said suure üllatuse osaliseks, kui apteeker neile retseptiravimit ei müünudki.
 

Mõni päev tagasi kirjutas perearst 10-aastasele tüdrukule retseptiravimi. Apteeker ütles lapse isale, et seda rohtu ei tohi alla 12-aastased kasutada, sest see tekitab peavalusid, veresoonte ahenemist mille peale isa ostis kaks teist ravimit. Kui tüdruku ema perearstile helistas, selgitas arst, et kirjutas selle ravimi teadlikult, kirjutas Pealinn.

«Vahel ongi nii, et lastele peab kirjutama täiskasvanute ravimit ja suuremas annuses. Apteeker ei tohi vaidlustada arsti välja kirjutatud retsepti ega patsienti hirmutada,» rääkis proviisorite koja juhatuse esimees Karin Alamaa-Aas.

«Kui apteeker ehmatas ühe lapsele rohtu tooma läinud isa ära, siis seda käitumist ei saa me pidada õigeks.» kommenteeris Alamaa-Aas konkreetset juhtumit aga lisas, et see siiski ei tähenda, et proviisorid peaksid loobuma retseptide kontrollimisest.

«Kahtluse korral peab alati arsti käest üle kontrollima, kas välja kirjutatud annus on õige, kas annus vastab patsiendi vanusele ja kõik muu,» selgitas Alamaa-Alas. «See on meie töö. Me peame olema täiesti kindlad, et inimene saab apteegist õiged ravimid.»

«Mõnikord on ikka olnud juhuseid, mil arst kirjutab hästi suures koguses antibiootikume,» selgitas proviisorite koja juhatuse esimees, «kui proviisor selle vajalikkuses kahtleb, siis peab ta helistama arstile ja küsima, kas see on ikka õige, ega ei ole eksitud. Tavaliselt arst kinnitabki, et jah, selle juhtumi korral kirjutasin ma rohkem ravimeid, ja siis ongi kõik korras. Apteekri süda on rahul, et ta pole apsu läbi lasknud ja patsiendid võivad rahulikud olla.»

«Arst kaalub ravimit välja kirjutades alati, milline on selle ravimi tarvitamise kahju ja kasu. Kui antud juhul kirjutas arst lapsele just selle ravimi, siis oli tal mõte taga,» leidis Perearstide seltsi juhatuse esimees Diana Ingerainen.

Ingeraineni sõnul oleks olukorra oleks saanud lahendada, kui apteeker oleks palunud isal oodata ja võtnud ühendust arstiga. «Kindlasti on proviisorid kõige paremad tervishoiuspetsialistid ravimite alal. Aga kui arst on välja kirjutanud ühe ravimi lähtuvalt patsiendi tervise olukorrast, siis ei tohiks apteeker sekkuda mitte patsiendi kaudu, vaid ta peaks sekkuma arsti kaudu. See on meil proviisoritega igapäevane ja armas koostöö, et nad helistavad meile, arstidele, aga ei hakka oma kahtlusi patsiendi ees lahkama. Mina pean seda täiesti normaalseks, kui apteegist helistatakse ja küsitakse, doktor Ingerainen, mis teil mõttes oli, kui selle ravimi välja kirjutasite.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles