Arstid ei taju visiitide vähenemist

Eger Ninn
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Statistika näitab, et sissetulekute vähenemise tõttu pöörduvad inimesed arstile vähem.
Statistika näitab, et sissetulekute vähenemise tõttu pöörduvad inimesed arstile vähem. Foto: SCANPIX

Tervise Arengu Instituudi statistikast selgus, et sissetulekute vähenemise tõttu pöörduvad inimesed arstile vähem, ent arstid seda oma igapäevatöös siiski ei märka.


Küll aga tunnistatakse, et arsti juures käimine tähendab patsiendi jaoks väljaminekuid, mis kindlasti pöördumisi mõjutab. Tartu Ülikooli lastekliiniku laste ja noorte allergiahaiguste keskuses töötav pediaater Tiia Voor ütles meditsiiniportaalile med24.ee, et tema pöördumiste arvu vähenemist oma igapäevatöös ei tunneta: «Olen lastearst, kelle alaeriala on allergiahaigused ja arstile pöördumiste langustrendi mina ei näe.»

Voor tõi põhjustena välja, et kõikidel lastel on ravikindlustus olemas ja allergiahaigused laste ja noorukite hulgas sagenevad.

Põhja-Eesti regionaalhaigla onkoloog Indrek Oro tunnistas, et ka tema pole isiklikult visiitide vähenemist tajunud, kuna tema vastuvõtule on järjekord umbes kaks kuud. Samas tõi ta välja, et arstivisiit võib patsiendi jaoks tähendada suuri väljaminekuid.

«Olen väga hästi kursis probleemiga, et arstile pöördumine on seotud küllalt suurte kuludega maapiirkonna inimestele. Transpordikulude tasumine on kahtlemata raskendatud majanduslanguse ajal. Kindlasti mõjutab otsust arstile mitte pöörduda visiidile tavaliselt järgnev kulu ravimitele,» mööni Oro.

«Sellises olukorras tekib kiusatus hakata arutama ravi inimestele lähemale toomise võimaluste üle, mis valdaval osal juhtudest viib ilmselgelt ravikvaliteedi ja -ohutuse langusele. Minu hinnangul on praegu esile kerkinud teravamalt kui kunagi varem arstivisiidiga seonduvate kulude patsiendile kompenseerimise küsimus,» lisas ta.

Günekoloog Ülle Kadastik võtab naistekliiniku nõuandlas vastu kord nädalas ja järjekorrad seetõttu kuni kahekuused, mistõttu ei saa ka tema öelda, et patsiente on vähemaks jäänud. Kadastik teeb vastuvõtte ka erakliinikus ning seal on tema sõnul patsientide vähenemist siiski märgata.
«Põhjuseks on kõrge visiiditasu ja lisaks analüüside eest peab maksma juurde. Ilmselt inimesed on hakanud rohkem raha lugema,» arvas ta. «Märgata on ka seda, et pikka aega erakliinikus käivad patsiendid soovivad tulla nüüd ülikooli naistekliinikusse, kus visiidimaks on oluliselt väiksem ja analüüsid on seejuures tasuta,» lisas Kadastik.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles