Haiglates tuleb sageli ette antibiootikumide liig -või väärkasutamist, mille tagajärjel võib kujuneda välja antimikroobne resistentsus, teatab terviseamet.
Antibiootikumid võivad vale annuse puhul mõju kaotada
Antimikroobse resitentsuse korral kaotavad antibiootikumid võime hävitada haigustekitavaid baktereid, mis loob soodsa pinnase erinevate ravimitele allumatute bakterite tekkeks.
Resistentsus tekib kui antibiootikumide annus on kas liiga madal või liiga kõrge võrreldes patsiendile näidustatud annusega, samuti liiga pika või liiga lühikese antibiootikumravi korral.
Antimikroobsest resistentsusest on saanud ülemaailmne probleem. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on tõstnud selle kolme suurima tervishoiuprobleemi hulka, kuna antibiootikumresistentsete haiglanakkuste tekitajate kiire areng ja levik on olulisemaks haigestumuse, suremuse ja ravikulude suurenemise põhjuseks.
Reeglina saavad haiglaravil viibivad patsiendid muule lisaks ka antibiootikumravi, mistõttu on antibiootikumide suhtes resistentsed bakterid muutunud igapäevaseks nähtuseks ja probleemiks enamikes Euroopa haiglates
Eesti haiglates puudub selge ülevaade antibiootikumresistentsuse leviku kohta. Euroopa antimikroobse resistentsuse seiresüsteemile esitatavate andmete alusel seitsme indikaatorbakteri resistentsuse esinemise kohta võib teha üldise järelduse, et Eestis pole antibiootikumresistentsus veel kriitilise piirini jõudnud. Sellele on oluliselt kaasa aidanud meie suhteliselt piiratud antibiootikumide tarbimine.
Antibiootikumide väärkasutamine haiglates on aga tingitud peamiselt teadmatusest, mikrobioloogiateenistuse vähesest kasutamisest, kohaliku ekspertiisi ja administratiivse kontrolli puudumisest. Kõikidel haiglatel on kohustus kasutada antimikroobse ravi juhendit, mille koostajaks ja kontrollijaks on iga haigla infektsioonikontrolli osakond.