Apteekrid soovivad muudatusi apteekide rahastamisel

Sirje Niitra
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Apteek.
Apteek. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Apteekrite liit pöördus riigikogu sotsiaalkomisjoni poole mitme ettepanekuga, mis aitaksid parandada apteekide tööd ja säilitada apteeke ka väikestes maakohtades.


Kõigepealt soovivad apteekrid asendada ravimite juurdehindluse süsteem praksisepõhise finantseerimise süsteemiga. Sel juhul toimuks apteegiteenuse rahastamine juurdehindluse asemel kahest allikast: baasrahast, mis kataks apteegipraksise püsikulud, ja teenustasudest, millest rahastataks teenuse osutamisega seotud kulusid.

Eeskujuks on võetud perearsti süsteem, millega apteekidel tihe seos. Sarnaselt toimivad mitmete riikide apteegisüsteemid näiteks Hollandis, Saksamaal ja Prantsusmaal.

Teenustasud oleksid sel juhul fikseeritud ega sõltuks ravimi hinnast. Teenustasud on: retseptikäsitlustasu, ravimite koostoimete hindamise teenus, ravimikasutuse hindamine ja korrigeerimine, käsimüügiravimite puhul ka nõustamine. Selle alla kuulub ka krooniliste haigusseisundite  (kõrgvererõhutõbi, diabeet, astma jt) süsteemne jälgimine apteekri poolt, nagu see toimub enamikes arenenud riikides.

Apteekrite hinnangul on praksise-ja teenustepõhise rahastamise eelised võrreldes praegu kehtiva süsteemiga järgmised:
¤ tänu ravimite juurdehindluse kaotamisele ravimite hinnad patsiendile langevad;
¤ fikseeritud summa välistab kahtlused, et apteekrid on huvitatud kallimate ravimite müügist, kuna sissetulek oleks kõigi ravimite puhul ühesugune;
¤ praksise baasfinantseerimine parandab oluliselt väiksemate apteekide olukorda, kus
praegusest juurdehindlusest saadav sissetulek on ebapiisav;
¤ praksisepõhine finantseerimine annab sarnaselt perearstisüsteemile aluse ka apteegivõrgu planeerimisele ja optimeerimisele;
¤ sarnastel alustel toimuv finantseerimine lähendab arstiabi ja apteegiteenuse osutajaid, tasakaalustab süsteemi ja aitab kaasa nende paremale koostoimimisele;
¤ selline süsteem annaks senisest suurema motivatsiooni maapiirkondade paremaks
teenindamiseks.

Apteekrite Liidu hinnangul on liberaliseerivad reformid 90-ndate aastate algul kaasa toonud apteekide arvu mitmekordistumise linnades, ketistumise ja ravimite hulgimüügi koondumise kahe apteeke omava hulgimüüja kätte.

«Ravimi ostuhinnast sõltuv protsentuaalne juurdehindlus on viinud suurte, vertikaalselt integreerunud apteegisüsteemide tekkimisele. See pärsib peamiselt maal ja väikelinnades töötavate üksikapteekide arengut. Senimaani ei ole konkurentsiolukorda sekkuda suutnud ka konkurentsiamet,» seisab pöördumises.

Apteekrid leiavad, et ainult ravimite müügist tulu saav hinnakujundus pole jätkusuutlik.


Lisaks on oluliselt suurenenud ravimite otsese müügitegevusega mitteseotud apteegiteenuste hulk ja apteekri poole pöördutakse aina sagedamini probleemidega, mis tulenevad erinevate ravimite kooskasutamisest, kõrvaltoimete tekkimisest, varem välja kirjutatud ravimite asendamisest ja muudel põhjustel.

Lisaks pöörduvad apteekri poole oma probleemidega ka inimesed, kel puudub ravikindlustus või kelle probleemid on tingitud arstiabi halvast kättesaadavusest. Selliste teenuste osutamine ei ole senimaani riiklikult reguleeritud ega tasustatud.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles